21 jaanuar 2019

Lumekuninganna väisab Jänedat

Üritasime jutule pääseda, aga juba esimesed turvatõkked võtsid võhmale.
 Kaevasime infotahvli välja. Võimalik, et visiidi kohta,
 aga siis tuli buss ja lugeda ei jõudnudki.

15 jaanuar 2019

Märg kandik

Kilbarid keskendusid raskustega. Kogu aeg tekkis põnevaid küsimusi pähe, millele MITTE KEEGI vastust ei tea. Peamine, et ise ära ei unustaks.

Riksu meelest on see üks masendav kamp.  Nende jutud ei kannata kuulata
 ja näidendi tekst... brrr!
 "Ei hakka jälle pildistama! Kuula parem, mis sa kirjutanud oled," keelas ja käskis teatrijuht.
 Varumeeste pink põgusa korravalvuriga:

13 jaanuar 2019

Alburahva Teatri tippkilbarid selgunud

Kuna gastrollidel on üks staažikas mälumängur ürituse raskust ja edutust kurtnud, tekkis kiusatus proovida. Etteruttavalt võib öelda, et pole seal keerulist midagi, kirjutad lihtsalt õiged vastused õige numbri järele. Ilmaaegu hirmutati. Oleks me läinud kindlameelsete ja rahulikena, oleks ehk veel parema koha saanud.

Jõudsime rahvamajja pool tundi enne algust ja võisime endile ise laua valida.
Kümme võistkonda kokku?! Valiks sellise koha, kus häbi kõige vähem välja paistab?
"Iga küsimuse järel ma teen nii," rebis Aire kampsunihõlmu laiali. Tõepoolest mõjuv tekst.
"Teeme näo, et mõtleme," otsustasime pildistamise eel. Olgu teadmistega kuidas on, aga postitus tuleb. Ehk lihtsalt väiksemas kirjas.
"Teeme näo, et keegi teab vastust!"
"Mina tulin mütsiga lööma," tunnistas Aire (ise unustas mütsi autosse).

"Merike oleks ikkagi pidanud kaasas olema. Ta teab alati. Lambist. (Huvitav, kas lambi kasutamine on lubatud?)
"Ta teab ainult siis, kui veini on joonud."
"See ehk loetakse dopinguks?"
"Varsti nagunii tulevad Veljo ja Enno..."
"...ja Merike on nende pundis."

"Mul on juba ette hea tunne, et kõik tulevad logopeediaküsimused."
"Aju hakkas tööle. Tundsin kohe, kuidas pea hakkab valutama."

"Ma usun, me ajame juba nii mõnelegi hirmu nahka."

Ketlin jagab võistkonnakaaslastele kommi.
"Pralineekomm piparkoogivormi maitsega???" veerib Aire.
"Teeme nii, et kui küsimused antakse, siis sina ei loe."

"Peamine on iseennast ületada!"
"Me saame CV-sse kirjutada..."
"Huvid: mälumäng."
Esimene voor on paljulubav: me saame aru, mida peab tegema ja oskame peaaegu kõigile küsimustele vastata.
"Ainus, mis meil praegu puudu jääb, on väärikus."

Vahekokkuvõtted.
Järgmise vooru suhtes hoiatatakse, et läheb raskemaks.
"Nüüd on õige hetk helistada Merikesele ja küsida 7 esimesena pähekargavat sõna."

Järgmine vahe. Hakkab tekkima lootus, et mahume esikümnesse.
Et pinevust mitte liiga üles kiskuda, olgu öeldud, et saime teise koha. Mõistate? TEISE!!!

Esikohaomanikelt laekus lohutuspreemia. Otsustasime, et see hakkab olema rändauhind (viilutad oma vorsti ära ja viid sõbrale edasi). 
Võib-olla tõesti, et paari küsimuse vastused polnud need, mida eeldati, aga meie omad olid raudselt huvitavamad. Nagu näiteks "pime veepakkuja".
Ja uusi teadmisi kui palju! Näiteks teame täpselt, kuidas kerisekive valida.

Maarjal lähevad kodus tšakrad lahti. Pommitab õhtu otsa küsimuste ja vastustega. Sport, kirjandus, ajalugu. Keegi ei saa enne magama, kui on eksami viiele sooritanud.

Palju õnne, Kadi!

Kaugus pole abistaja,
et Sind, kallis, emmata.
Sul on võimalus ja vaja
omi lende lennata.

Meist saab Sulle turvapadi,
kui hirmsuuri sihte sead.
Edu, hoogu, uljust, Kadi!
Õnne soovime ja head!

12 jaanuar 2019

"Vaene Merike,"

ohkas Aire etenduse lõpus.
"Ta ei oska kahetseda, kui ei tea, millest ilma jäi," nurisetakse kõrvalt.
"Aga me hakkame kildu pilduma. Ta ei saa midagi aru!" otsustatakse kuritahtlikult.
"Küll sa oled endale suured silmad kasvatanud!"
"Sütest."
"Las ootab, kuni lehed küljes."
"Ja mängib viiulit."

Tegelikult oli juba minna tore. Otsustasime, et alanud aasta möödub koolituste tähe all. Esimeseks haridustempliks valisime Paunvere kihelkonnakooli. Aga Merike, jah, ega temal ei sobi koos teistega, isegi sinna jõuab kohale kahe nädala pärast.

Ekipaaži komplekteerija sai koordineerimisega muidu üpris hästi hakkama, ainult juhile ei märganud peatuseinfot jagada. Mõni pidi oma uhkes teatrikleidis märkimisväärse vahemaa läbima.
Nojah. Mõni teeb viimasel ajal kõik tööd joostes. Ei hakka rongi ootama.

Tegime kohe alguses teatrirakukesest fotojäädvustuse valmis. Teadagi, pärast on kes kus. Mare suutsime näiteks täiesti ära kaotada. Võimalik, et käis orkestril abiks.

"Siin on veel üks tool," pakkus Aire Marele lahkelt laua juures istet.
"Eks ole! Seljaga," muigas Mare, aga leidis toolile kaadrisse sobiva koha.
Vaheajal jalutasime pilte valima. Aire jäi kahevahele. Kas sulanud marmelaad või roosa mis-ta-nimi-nüüd-oligi. Marele sobisid õnneputukad, Küllikesele punane mets. Leo pere võtaks kilpkonna sündimise, Veljo suure osa pildiallkirjadest. Seekord oli buss täis, ei hakanud taiestega trügima, aga kaugel see Rakvere ikka on.

"Me oleme Padaorus ja jääme kohe lumevangi. Hang läheneb!" piilus Aire ema tagasiteel kardinapraost.
"See ei ole hang, see on ringtee."
"Ma olen kunagi otse sõitnud. Võõras koht, ei märganud."
"Sõitsid üle?"
"Jah. See oli pisike. Väiksem kui see siin. Liikluse rahustamiseks."
"Rahunesid?"
"Suht."

09 jaanuar 2019

Veljole

Veljo jaoks ei ole kahju
iial kuumaks kütta ahju,
et tal korstna otsas oleks soe.
Nimepäevaks, raha rahaks,
kes meist kinkida ei tahaks
talle kas või terve kommipoe.
Veljo töökas on ja osav,
mängib hästi igas osas,
aga rohkem talle me ei poe,
sest me sõnakostitust,
seda kena postitust
Veljo ise nagunii ei loe.
 

Ainult amatöörid

"Me oleme ennegi laevast tulnud 3-4 tundi," nõustus Merike, kui lavastaja Laevast tulemise umbkaudset aega välja arvestas.

Tubli pool tundi kulus väljasõidu logistikale.
Teine pool majanduskoosolekule.

"Kust sa saad bändi kolme kuuga?" hinnati reaalsust.
"Ainult amatöörid," nõustus Maarja.
"Sa mängid ju kannelt!"

Ülejäänud aeg kulus tööle tekstiga.

"Oleks see tõesti nii alandav olla minu poolt...," veeris Tiit. Mitu korda. Kuni mõistis, kes keda miks. "Kuradi Küllike!"
"Kas keegi üldse räägib nii?" osatas Maarja.
Mh. Aga võiks ju.

Erko uuris oma prille iga kandi pealt. Nagu näeks selliseid asju esimest korda elus. Panime need talle lõpuks õiget pidi kätte ja õpetasime, kuhu need käivad.

Ära minnes mainis Tiit, et Merike võiks organiseerida endale ilusa väärika esinemiskostüümi. Ikka nagu hotellis. Mitte mingi lapiga koristajamutt.

Merike sööstis kohe otsingutele. Tundub, et sattus pisut valele lehele.