23 september 2012

Nurgatagune pidu

Laupäeval käisid Albus ja Amblas tornimäelased. Meie teadsime, kui hea etendus on. Paljud miskipärast meie kiidukõnet ei uskunud. Ise nüüd kahetsegu! Tegelikult oli tükk selle poole aastaga veel palju paremaks läinud.

Et näitlejad jõudsid kohale poolteist tundi varem kui nad eeldasid, tegid Merike ja Küllike neile väikese mõisatuuri. Ainult kööki ei näidanud, sest seal küpses õhtusöök. Ega toidu vastu huvi tuntudki, rahvas oli just Sämmi grillist tulnud.

Helje kadestas meid meie väikese õdusa koolimaja pärast ja jäi rahule nii maalingute kui diivaniga. Kuni talle üks xxx närvidele hakkas käima. :P

Tuli Tiit ja juhatas seltskonna rahvamajja. Mehed sättisid prožektoreid ja naised käisid testimas, kas nad selles valguses ikka piisavalt head välja näevad. Nägid.

Rahvast ei kogunenud küll palju, aga need, kes tulid, olid väga pühendunud. Laval toimuv muud võimalust ei andnudki. Helle hoidised, Anne tukaloopimised, Ingla äratuskellakõne, Urve tulistamised, Ivari ajaloojutlused...
Ja kui ilusad kajakakakased rannakivid!

Siis toimus õnnitlemine, mille käigus üllatuslikult hoopis meie kingi saime ja saarlased kihhhutasid järgmisse etenduspaika. Meil hakkasid aga laudadele kerkima salatid, pirukad, ilukirjandusteosed... Mare ja Aire kaunistasid toidud ohtra peterselli ja minitomatitega.
Leo jõudis kohale oma stritslitega. Need olid sellised maagilised. Sööd ja kaotad viiendiku kehakaalust. :P

Parajasti siis, kui kõik võõrustajad koos ja kotid-taskud toidust tühjaks tõstetud, naasesid esinejad.
Tänasid ENT-i, kelle vahendusel sõprus sündinud ja kiitsid meid ette ja taha.
Küllap neil raisatud ülistuslaulust pärast kahju hakkas, aga siis oli juba hilja.
Igas mõttes.
Kell näitas paar tundi üle südaöö, aga kostitajad justkui ei kavatsekski koju minna ja öörahu anda.
Hee! Raskused selleks ongi, et oleks raske (nagu üks tuttav just tabavalt märkis)!
Kõige vilkamalt kepsles ringi Merike. Teised olid juba suht sorakil.
"Kust ta selle energia küll võtab?" imestas Küllike.
"Peale viiekümnendat läheb palju kergemaks!" kihistas Merike.
"Mille arvelt? Aju?" ei suutnud Küllike endaga seoses muud saabuvat kergust prognoosida.
"Küllike, sina ei tea sellest midagi," muigas Leo. Kas sellepärast, et aastaid puudu või sellepärast, et ei saa kaotada mõistust, mida sul kunagi olnud pole?
Enne kahte lahkusid ka viimased saarlased unele (Õigemini need, kes juba tiba maganud).  See lülitanuks nagu albukate lambid veel eredamaks.
"Enne nelja pole lootustki koju saada,"ohkas taksojuht Aire. Leidis aga kõige nõrgema lüli. Kõige nõrgem lüli suutis kottpimedas oma katkisest kodutrepist kukkumata üles ukerdada ja tormas arvutisse. Kella kolme ajal ilmus facebook´i Maarja appikarje: "Merike ei lase koju!"

Kuidagi see neil ometi õnnestus.

Üks on selge: Tiit ei ela rahvamajas. Seal pole elamiseks tingimusi. Küsige Merikeselt. ;)


04 september 2012

Hooaja lõpu ja alguse vahel

Proov.
Osa rahvast proovib Tiidule raha maksta.
Tiit proovib tõsiseks jääda. Jutustades, kuidas Enno Merikese sünnipäeval käis. Või tegelikult, kuidas ei käinud. Istus autos, sest ei raatsinud ametiühingu saapaid kulutada. :P
Siis proovib Tiit rääkida Võrumaa gastrollist.
Kõik peavad kaasa võtma 2 madratsit. Üks Lasva, teine Sulbi jaoks. :P
Ja saagi et ei unusta!
Siis proovime sünnipäevaetenduse tekstiga laval kõndida. Raske.
Merike kaitseb nähtamatut ust, nagu vilunud väravavaht. Toob keldrist kurvitsaid, kõnnib läbi laua ja... lõpetab Mare sidumismängu. Enne, kui see korralikult alatagi jõuab.
Aire on kurb, sest külalisi ei tule. Ise on tabanud kolm ühe hoobiga. Relvaks välisuks.
Leo kallistab ja kingib naistele lilli. Ainult sümpaatsematele.
Erko treenib musklit, et  Merikest hoida. Jalast. Üle lavaääre.
Küllike jahutab  nähtamatut kooki.
Maarjal ja Tiidul on suur saladus. Lauale see ei mahu.

02 september 2012

Hooaja lõpupidu

Esmaspäevast algab koolilastel tõsisem õppetöö, sest tarkusepäev sattus tänavu laupäevale. Targad inimesed kasutavad nädalavahetusse jääva pidupäeva ära, et teha kokkuvõte edukast teatriaastast. Targad inimesed ühendavad hooaja lõpuürituse trupiliikme sünnipäevaga. Hoidkem kokku!
Palju õnne, Merike!
Ilm üritab plaanitud järvesimmani nurjata. Õnneks leiame lähedusest vastutuleliku pererahva.
Veeprotseduurid jäävad nüüd küll ära, aga mitte uhhaa-söömine!
Nagu ikka, pingutame toiduga üle.
Õnneks saab Merike sünnipäevakingiks koera, nii et jäägid raisku ei lähe.
Risto toimetab kohale kaminapuud.
Muusikat teeb DJ Kilplutikas.
Mängime rahvalikke mänge. Nagu näiteks "Vali mind". Naised rivistuvad istuma punaste kummulikeeratud plastkausside taha.
Tiit saabub ainult-alla-sõitva-liftiga kohale. Erko-Kristjan ei võta mängu tutvustamist kuigi tõsiselt, aga mis siin ikka keerulist.
Hr teatrijuht esitab ilmeka enesetutvustuse. Räägib ausalt ka leitud hallist karvast. Sümpaatne!
Kahjuks algab fantastiliselt hea laul. Kõigi daamide käed vajutavad "punase tule põlema" ja tormavad tantsupõrandale.
Mis sobiks peopaigaga veel paremini kui vanad head laulumängud!
Lapaduu. Peremees võttis naise. Jne. Jne...
Kaamerad surisevad, aga teatrirahvas on tähelepanuga harjunud.
Perekonnavalsiks kõlbab peaaegu igasugune muusika.

Kui esimesed rahmeldamised rahmeldatud, õpetab Tiit märkama ümbrust ja tantsus ära kasutama interjööri erinevaid võimalusi.
Mingiks ajaks jagunetakse töörühmadesse. Ühed jagavad koogiretsepte, 
teised tutvuvad kõhutantsu põhitõdedega,
kolmandad panevad paika Võrumaa tuuri esinemis-skeemi.
Neljandad sukelduvad täiskuuvalge südaöö orienteerumismängu (Maarja).
Nagu tavaks, lahkutakse siis, kui okasroosike on ärganud
ja sünnipäevalapse meelest pidu alles algab.
Meeldetuletuseks.
http://www.youtube.com/watch?v=EbrMmJ3d-3k
Padespaan.