28 veebruar 2017

Villased säärikud, karnevalitilgad ja muu

 Palju õnne, Tiit! Ja vii ikka ilusasti kingitused koju! 🍰
Maarja muretses, et tuli tühjade kätega.
Riietust arvestades pole siin ka midagi imestada. Masu. 
Järgmisel korral võtame niidi-nõela kaasa ja parandame ära. 😉
 Mare ja Erko väsisid varakult. Mõni lehekülg unejuttu ja öörahu!
 Viljar otsis kadunud villasäärikuid ja karbussi.
Erko võetud karnevalitilgad pidid nohu leevendama (kindel, et mitte Carmolis?), aga tõmbasid hoopis peo käima.
Maarja ja Merike võistlesid, kumb suudab kauem akside vahel vait olla.
 Võitis Marek. Ta lihtsalt sõi aksid ära.

26 veebruar 2017

Mentor ja mentee e. Pühapäev stangel

Professionaalse näitleja tunned ära näiteks sellest, et ta suudab poolteist tundi särasilmil jälgida mingit kohhhhutavat hobuseunenägu, naeratada ja öelda, et kõik on toredasti ning kui, siis katsetaks ehk veel natuke seda või natuke niiimoodi.

Harrastusnäitleja tunned ära sellest, et ta on kodus peegli ees püüdlikult teksti harjutanud, aga nüüd komistab iseenda jala otsa, puterdab, vassibja üritab võimalikult ruttu piinlikust olukorrast pääseda. Et järgmises proovis taas esimeste hulgas kohal olla.

Harrastusnäitlejal ON säilinud täiesti arvestatav enesekriitilisus. Ja juurdlusvõime. Et kui, siis kuidas edasi? Maarja näiteks ei jäta midagi saatuse hoolde. Kui nüüd autori süül näitlejakarjäär äpardub, kavatseb ta läbi murda murdmaasuusatajana. Mõõdukate suusahüpetega sinna sekka.

Ka teised otsivad alternatiive. Küllike oskab näiteks üpris konkurentsivõimelisi reha- ja hargivarsi vesta. 😜

24 veebruar 2017

99 põhjust blogida...

... meie räägime ainult ühest.

Kõik korraldavad vastuvõtte, mõtleme ka siis ühe teha.
Lavastaja vastuvõtt. Seekord ainult kätlemistseremoonia, paraadi korraldamise jätame juubeliaastaks. Ja ega aega pole ju raisata.

Enamik tormab tegelikult koju teksti õppima, et pühapäeval mitte piinlikust tunda. Teised mitte ei mõtlegi selle peale...
Merike tõttab kindlasti kuulsuste kringlit ahjust välja võtma ja sätib veel toole joonlaua järgi paika.
Maarja on kuidagi saanud kutse olla soojendusesinejaks oma lemmiktüübile aastast 2003.

Leo tahab väga Kallele näppu viskama minna.
Ja nõuab pärast grupipilti.
Üllataval kombel jääme fotograafi tööga rahule.
🇪🇪🎉

22 veebruar 2017

Absoluutselt omakasupüüdmatult, Veigi!

Meil on fantastiline kollektiiv. Ühtehoidev. Abivalmis. Julge. Ilus. Tark. Sõbralik...
Ainult täiesti sisekujundamata.

Nii et meil on tööd pakkuda. Põnevat. Mitmekesist. Arendavat. Ühiskondlikku... 😉

Me oleks ilmselgelt kõik koos õnnitlema tulnud, oleks kohta, kuupäeva ja kellaaega teadnud. Kui teada saime, siis kohe tulime. Keegi ajas muidugi linnad segi, keegi polnud transpordiinfot tähele pannud, kellelgi oli vale kalender... See jäi meelde, et kuna nagunii hiljaks jääme, oleks mõistlik kodust otsida.

Kõik otsisid oma kodud läbi. Ei leidnud. Kus Sa ometi oled? 😊

PALJU ÕNNE, VEIGI! EDU JA KORDAMINEKUID!

Oled alati oodatud!

21 veebruar 2017

Van Gogh

Kus?
Tuleb.
Aga alles päris lõpus.



15 veebruar 2017

Kingitud hobuse suhu ei vaadata

Nii et ei mingit virisemist: "Miks korv tühi on? Miks korv tühi on?"

Oleks teatrimaja avatud, kingiksime nimelise istme. Aga poodi ju istet ei paigalda.
Kui, siis kevadel poe ette. 😋
Kaupa oli täitsa palju juba.
Ja bussiootajate rõõmuks on tugevam pirn taevasse keeratud.

14 veebruar 2017

Neljateistkümnes veebruar kapist vaadatuna

Koguneme. Jagatakse südameid, komme ja kallistusi.
Esimesed kohusetundlikud on kostüümid selga ajanud. Või midagi sinnapoole.
Ka pulmakleit saabub.

"Oo! On ju 15. sajand!"
"Millal sa sihuke välja nägid?" (Kusjuures kandja mahtus kunagi sellesse kleiti 4 kuud rasedana!)

"Vaata, kus nüüd on end jämedaks ajanud!"
"Tagumiku laiaks söönud!"
"Head hambad!"
Eks see tundlikku silma võib riivata muidugi. Mis süüdistataval viga, tema ju ennast enam eriti vaatama ei ulatu. 😜

Sellistel hetkedel tunned siirast rõõmu, et sul on tõelised sõbrad. Näiteks Saaremaal. Tallinnas. Tartus...

Pluuside tellimine.
"Naised! Arvasingi, et sellega läheb jamaks," torkab lavastaja, kui Maarja häälekalt sõna võtab erinevate müüjate sama suurusmärgi, aga erinevate pluusisuuruste teemal.
"Kas mehi huvitab? Tellivad ühe ära ja tont temaga."
"Ja kes oli see, kes lasi oma fliisi pärast väiksemaks õmmelda?"

Viljarile meenub, et tema tsiviilina kuulub väljavalitute hulka, kes oma vööümbermõõtu avalikustama ei pea.
Maarja meelest nihutab keegi kogu aeg ukse teise kohta.
Viljar palub pidevalt, et talle korrataks üht sõnapaari ning itsitab siis vaigistamatult. "Mind on raske naerma ajada, aga kui juba, siis..."

"See ülikond pole ammu pesus käinud. Seisab püsti."
"Miks sa tekstiraamatusse kirjutad? Sa pead siit pärast lugema ju?" imestab Maarja.
Küllike näitab tihedalt täis kirjutatud lehti.
Maarja jääks lausa sõnatuks, kui tekst lubaks.

Pärast proovi läheks Maarja meelsasti suusatama, aga teksadega siiski mitte.
"Võta mu rahvariideseelik!"pakub dramaturg.
Maarja ei võta.

Meie teatrimetseeni kauplustekett sai uue lüli

Kaubavalik... No on veel... paar ruutmeetrit arenguruumi. Kinga- ja mööbliosakonnas näiteks. Ostjate ettepanekuid võeti tõsiselt ja kõik soovid  pandi usinasti kirja.
Või ei. Siiski mitte. Sõbrapäevasoove ei pandud. Need võeti niisama teadmiseks, naeratati ja lubati lahkelt poepidajat kallistada.

13 veebruar 2017

Sõbrapäeva ja sõbra sünnipäeva!

Väike (läbinisti heatahtlik) vandaalitsemine. 😌

Palju õnne, Rene!

Trupile ja kõigile meie toredatele sõpradele soovime
sõbralikku sõbrustamist! 💖

12 veebruar 2017

"Mees raamatust"

Käidi välja idee teha etendus armastatud kirjaniku  Raimond Kaugveri elust. Osa meie trupist oli muidugi kohe suure hurraaga nõus osalema. Osi pidi vähe kauem moosima. Ootasime kohtumispaigas kaua.. väga kaua, kuid ust ei avatud. Loomulikult oli unustanud autor ja peaorganisaator teavitada inimesi, kelle käes maja võti oli. Ise ta muidugi kohale ei ilmunud.
Et ooteaega kiirendada, hakkasime arutama, millal järgmine proov on.

 "Oh, nüüd peab jälle arvutist vaatama. See on ju nii raske"
 " Aga sa osta teine arvuti: süle- või pihuarvuti. Need on kerged".

Kui salamisi lootsime, et on suur võimalus kevadeks vormi saada, siis selle unistuse hävitas sünnipäevalapse ilmumine. Tuli välja, et kringel haarati tee pealt. Otsustasime kõik seda teed mööda sõitma hakata.
Palju palju õnne veelkord, Andres :)

"Oh, nüüd on dieet rikutud!"
"Millal sa alustasid?"
"Täna hommikul."
 "Alati on ju homme!"

Aga sel korral saime etenduse loetud. Lõpuni!!!
"Kas me peaks naise ka vanema vastu lõpuks vahetama?"
"Ei. Naised ei vanane nii ruttu."
"Grimm peale ja lõksud kuklast lahti."

Selle etenduse trupi kõige populaarsem mehenimi on Tiit. Neid meil lausa 3!!!!! Albu Tiit, Tapa Tiit ja Alte Tiit.

Etendused on mais Jänedal. Selle laada raames siis toimub. Ja ikka pullitallis. Edasi juunis Lehtse taga vanas turbatööstuslinnakus. Kuupäevad on täpsustamisel. Aga võimalik, et juba sel aastal.

11 veebruar 2017

Hüvastijätt musta kastiga

Oli teada, et ühel hetkel see päev saabub. Üllatusena selgus, et meil pole hüvastijätule pileteid. Üllatus kippus veel halvemaks minema, kui avastasime, et pole isegi mingit lootust neid saata.
Pärast mitmekordset nimekirja kammimist leidsime paari vaba kohaga etenduse. Pank jälle ei tahtnud raha ilma paroolideta anda. Hirmust neist ka ilma jääda, pidime trupi ettevõtjale minuti tagant ostmise kohta küsimusi esitama.

Sõit UBBsse algab täpselt nii, nagu meil kõik sõidud algavad. Ootame teeääres, üritame end iga suvalise auto peale pressida, sest meil pole endiselt aimugi, milline meid peale peaks korjama. Esimesed minutid sõidukis kuluvad rihmade jagamisele, siis Merikese rihmade otsimine, Merikese rihmade manuaaliga tutvumine, Merikesele manuaali tutvustamine ja ülejäänud 10 selle kinnitamisele.
Arutame aktuaalseid teemasid nagu Rail Baltic, haldusreform, BAM, Ülo ja BAM.
Ilmselgelt käime Viljandis oma Ukut vaatamas. Söömas ei käi, sest teatrikringlile peab ruumi jääma. Ja kui nii palju varem kohale jõuda, pole mingit võimalust seekord sellest ilma jääda.
"Mäng on alanud."

Vaheajal sunnib Aire meid publikuküsitlust täitma. Merikese arvates ei või me lehele ausalt vastata, et näiteks Ugalaga meenuvad meile Ane, Rait, Uku. Mõnikord ka Viljandi. Mõnikord ka mõni etendus. Mõni kuulus näitleja. Asukoht.
Laseme ennast pildistada...
Pildistame Porschet...

Käime jälle poes, kuna tundub, et pakiruumi jäi veel vaba pinda. Teeme müügisaalis kohe mitu ringi, sest nii tore on tuttavaid kohata ja nendega ostude üle nõu pidada.
Leiame ühele trupiliikmele hilinenud sünnipäevakingi.
Maarja on häiritud, et Küllike tema ostu-eest-tasumise-protsessi sekkub. Peaaegu ei aita pärast asju kotti pakkida. Küllike on õnnelik, et sai imeodava raha eest nii suure ja rohelise voodilina. Merike usub, et tolle hooldusjuhendilipikul on kirstu märk.

Püüame meenutada, mis etendus see oli, mida me kõik oleme näinud, aga ankeeti kirjutada ei osanud. Kus Tanel Ingi marokolast mängis.
Mäletame, kus vaatamas käisime, istekohtade ridu ja numbreid oskame öelda, aga tegelaste ja pealkirjaga on jama majas.
"Naine oli see... ei, mitte Luule..."
"...proteesiliimi reklaamis, noh..."
""Lumivalgekeses" mängis."
""Kriminaaltangos"..."
"Marje Metsuriga..."
"No kuidas see nimi nüüd ei tule siis!?"
"E...ee...Ene Järvis!"
Nüüd jääb veel etenduse nimi.
"Nagu kahest sõnast oleks nagu koosnenud..."
"S tähega algas mu meelest..."

Tuleb internetist otsima hakata. Viimastest vihjetest on kõvasti abi.
"Hirm sööb hinge seest."

Aire üritab endale diagnoosi panna. Sümptomitest jagub mitme põneva häire jaoks. See ajab teised kadedaks ja kõik tulevad oma näidetega lagedale. Salongis viibimine tekitab aina suuremat kõhedust.

Leiame, et nähtud etendus on täitsa mängitav. Jagame naiste osad ära. Merike, nagu tavaliselt, on ema. Aire võtab selle musta kostüümi, Mare on politseinik, Maarjale jääb kuldne kleit, kuna Küllike sellesse ilmselgelt ei mahu. Õnneks on veel laip.
Julia osa jääb Kadile. Kes käskis puududa? 😜

Kiirustame Imaveresse, sest seal asub meile teadaolevalt suurim ja töökindlaim rahaautomaat. Jõuame napilt minut enne sulgemist. Küllike palub oma tuttavat kassapidajat tervitada, aga Merike läheb teenindajaga peaaegu kaklema. Kas ei leidnud tütarlaps õiget kontot üles ka pärast mitmekordset pin-koodi ütlemist kõnepilusse, ei naeratanud raha ulatades või ei andnud hoiuraamatusse allkirja kirjutamiseks töökorras pastakat... Mingi tüli neil igatahes tekkis.

Laseme end oma ostuhunnikutega treppide ette sõidutada. Ootame pikisilmi, et Marek juba poe avaks. Soovid on iseenesest tagasihoidlikud: Küllike loodab osta dr Sterni koerakrõbinaid ja konserveeritud küüslauku, Maarja - Marianne kommi ja Ponile heina, Merike võtaks kassile ja koerale konserve ja endale puuvilju (vahel harva viinamarju ka).

09 veebruar 2017

Kasutatud pidžaama jälgedes...

 Sõime tühjaks väljakannatamatult magusa kommikarbi.
arutlesime, mis oleks, kui...
Maarja niheles.
 Tal oli tänane Aegviidu ots veel tegemata. Ja kuhugi sinnakanti üritas vist sünnipäevale jõuda.
Tundub, et jõudis.

Trumbi pilli järgi... Albus.

Oli kord seintel selline teadaanne:
Ka teatritiimist tuli kuulama nii mõnigi. 
Ja kuna seekord polnud kaamera taga mingi amatöör, on esinejatest ette näidata toredaid pilte. 😂
 Täname võrratut publikut! 😊

08 veebruar 2017

Kohtumine Kaalepi-Lehtmetsa mnt 8. kilomeetril

"Kas sa tuled SEALT, Tiit?"
"Tulen."
"N O H ? R Ä Ä G I!"
 Ja ta rääkis.
😊