26 november 2012

Nähtamatu proov

Varasemad saabujad kogunevad raamatukokku. Jõuab ka Tiit. Nähes, et kogunenuteks on õed Prozorovad, otsib ta taskust näitekaruumi võtme ja kamandab noorikud inimeste silma alt ära. Ise jääb natukeseks veel juttu puhuma. Tiit organiseerib trupile lund.

Traditsiooniks saav õekalli ajab vennad kadedaks. Kallistavad ka.

Jänes: "Mõtlesin, et teen Maarjale täna ukse vahelt "Mõmm!""
Kobras: "... aga ega ta aru saa!"
Rebane: "Väärt nali läheks kaotsi..."

Tiit saabub  kahe voodilina ja kohvriga. Teeme järeldused.

Aire õpetab Merikesele jänesehaake. Küllike mõtleb kaasa, millisest spordiinventarist võiks abi olla. Leo jõuab mõtetega veterinaariasse.

Aire unistab vukssaest ja saepurust suunurkades.

Erko on unistustes vastupandamatu mees sinises. Sinises maikasärgis.

Kopral ja rebasel läheb väikeseks võitluseks. Orava pärast.
Midagi taolist.
"Everybodys kung fu fighthing..."

Tiit teab, et Käravetel on suur hunnik lund. Vaja ainult ära tuua. Aire?
"Annan sulle selle sinise toika kaasa, teed kepikõndi," pakub lavastaja mingit sinist harjavart.
Aire keeldub nii viisakalt kui oskab.

Kuna Tiit tuli kohvriga ja lahkub lilledega (kunst), teeme omad järeldused.

"Kus mu kott on?" avastab autos Küllike. Seal on homse reisi jaoks asendamatuid esemeid.
Õnneks kõik teised teavad ja õnneks pole keegi veel rahvamaja juurest väga kaugele kõndinud.

Mulje proovijärgus etendusest oli lootusetu, kuid mitte masendav. :P

21 november 2012

Esietendus tulekul!

9. detsembril on Ardi Liivese 20. surma-aastapäev. Eesti produktiivseima  kirjaniku mälestamiseks valis Alburahva Teater tema loomingu hulgast etenduse, mis sobib hästi igasse aega. Lugu mehest ja naisest, pettumustest ja lootustest, hirmudest ja läheduseotsimisest.  Lihtsad sõnad, tuttavad tegijad.

Kohtume 9.detsembril kell 17.00 Albu rahvamajas!


16 november 2012

Mõmm!

Ei tohi enne proove mõttetalguid korraldada! Kui alguses hädaldasime, et etendus tuleb liiga lühike, paistab nüüdseks, et peab hakkama teksti kärpima. Karul 30% maha? :P
Diivanil istudes ja osaraamatut veerides näis kõik kuidagi märksa lihtsam. :D
Võib ju tunduda, et Maarjal on jälle mõnus osa. Ohutu? Pigem mitte.
Otsustame oravale natuke särtsu sisse puhuda. Aga millega? Annaks seent süüa? Prooviks esialgu puravikuga? :P
Kui veab, läheme paari nädala pärast võõra mehega jaanitulele. :P :P :P

03 november 2012

Läbi raskuste tähtede poole e. Maarja sünnipäev

Ega Maarja ei tahtnud tulla. Hädaldas, et miks ei võiks kuu lõpus kaht sünnipäeva korraga tähistada.
Aga meil oli veel peost nii palju toitu alles!
Ühendasime meeldiva kasulikuga ja tegime proovi ka.
Rebane mängis seekord üsna mahalastud kujul.
Loomulikult pani see hundi kulmu kortsutama. Eks aja sihukest taga!
See, kes peol kõige lähemalt tähti nägi, kurtis hommikul, et keegi olla ta langevarju nöörid läbi lõiganud.
Peo lõpuks jõudis kohale ka Tiit.
"Helistame Maarjale! Las mõni normaalsem helistab!" õhutas Merike. Tema kõne jäi vastuseta.
No kuidas siis nii, et sünnipäevalaps ise tulemata jääb??? Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! ;)
PALJU ÕNNE, MAARJA! :D

01 november 2012

On ka teine võimalus!

Küllikesel on ära jäänud igasugused huvitavad sügisreisid. Üksnes seepärast, et ID-kaart ootas migratsiooniametis. Üksnes seepärast, et polnud, millega kaarti koju tooma minna.
Tuli paar küüdipakkumist, aga paraku vedas logistika alt.

Õnneks oli ka teine võimalus - kasutada ühistransporti! Selle võimaluse ja Küllikese vahel vonkles 7 km pikkune probleem.
Tutvuste toel leidus lahendus poolele probleemist. Nii ei tundunud teine pool kah enam mingi probleem.
Lahe!

Kahju ainult, et peab 2 tundi üksi linnas igavlema.

Haa! On ka teine võimalus!
Keskmine õde helistab vanemale (kolmveerand tundi enne arvatavat starti). Vanem õde on nõus. Paraku selgub, et autos pole ruumi. Üüh!

"On ka teine võimalus!" mõtleb Merike paari minutiga plaani välja. "Me läheme jalgsi!"

Jalgsi, siis jalgsi.
Mis sellest, et ühel meist on kontsad ja miniseelik, ilm aga novembrile kohaselt külm ja tuuline.
Sõprus soojendab.

Helistame nooremale õele. Et teame küll, pidustused ja puha, aga meie siin matkame.
Aire häälest kostub kahetsust. Ta tõesti tahaks, tuleks ja oleks. Kahjuks ei saa. Ta on autoga.

Jõuame Kaalepisse. Vastu sõitev Triin juhib auto teeserva. "Kõik on muidu ikka korras?" uurib ta murelikult ja murrab teelistele šokolaaditahvli küljest tükke. Suuri tükke.

Muidugi on kõik korras! Me oleme isegi 25 min graafikust ees.
Ühest küljest on see tore. Jõuame nüüd kindlasti bussile. Teisest küljest - küll on külm ligi pool tundi peatuses passida.

Õnneks on ka teine võimalus. Läheme poodi sooja.

On oluliselt soojem? Enam ei mäleta. Tuulevaiksem küll.

Migratsiooniametis võtab meid vastu väga vahva klienditeenindaja. Enna Raud. Nii hea jutuga, et ei raatsi hästi äragi tulla. Kutsume ta meie näiteringi, paaaalun!

Käime kõik kaltsukad läbi. Otsime saba. Ei leia. Pole veel kiire kah. Teeme hinnakalkulatsioone. Kus  kui kallis lumi on.

Teeme tänava ääres pilti. Et oleks näha: käisime! Kahju, et koos pildile ei pääse. Üks peab ju fotograaf olema. Päris igale vastutulijale oma mobiili pihku pista ei tihka.

On ka teine võimalus! ;)