26 juuni 2010

Jaanietendusel Viisus

See oli enamikule meist esimene vabaõhuetendus. Oli ju?

Kahe auto ja tunnise ajavaruga kohale transporditud, asume revideerima, mis olemas ja mida pole.

"Emailkauss on?" küsivad Eda ja Merike, vaadates miskipärast Küllikese otsa.
"Mina ei tea! Mina... MINA pidin kausi tooma!!! ... Ei toonud. Üldse ei tulnud meelde." hädaldab õnnetu udupea.
Organiseerime. Kausi ju ometi külast saab.

"Klaver jäi maha!" jahmub Tiit. "Noh, said ilma telefonita mängitud, saad ka ilma klaverita."

Seltskond jaotub sektsioonidesse - vasakpoolse lavanurga taga harjutatakse "Sugulasi", paremal pool "Ämma", lava taga "Peeglit."


Ilmuvad esimesed hädasignaalid: lava palksein ja -lagi summutavad, mitte ei võimenda häält. Lava ees on a-var laudpõrand ja siis alles pingiread. Tuul. Mõne pidulisema jutujorin. Aia.

Tiit topib uste kõrvale sketšide toimumisjärjekorraga lehti. Kamp nõrganärvilisi joodab tara varjus julgust ega taha kaaslaste juttu väga tähele panna. Ilmaaegu.


Lavatagustes soppides vilguvad kalmuküünlatuled.
"Milleks need on," imestab Eda.
"Paistab, et Tiit võtab tänast etendust väga tõsiselt, " muretseb Jüri-Kaarel. On ka põhjust. Ja ega tema ainus ole, kellel kolakas soolas. Erko on enda jaoks ka taas suurema taignarulli kaasa toonud.


Algab.
"Peaarst."
Ei kuuuuuuuule! Aga liikumine on kaunis. Ja ega näitlejate välimusel ju ka viga ole :P


"Rätsep."
Näitlejad röögivad laval oma valesid telefonitorudesse. Mõne lembuse sinna vahele. Hakkab minema.


"Peegel."
Poisid otsustavad lavalt üldse maha kobida. Tuul vaibub.


"Hullud."
Keegi tundis selles kedagi ära? Keegi sai hea idee? Tundub, et meeldib.
"Nii. Nähtamatu klaver ja ... deem! Taas nähtamatu telefon.
Kui klaveri asupaiga annab tooli (nähtava) järgi tuvastada, siis käest heidetud telefoni leidmine on märksa keerukam.


"Ämm."
Vot oleks tulnud kuulata Tiitu. Nüüd sätivad kõik kolm lavapoissi asju oma suva järgi. Pole hullu!
Ülesleitavalt vähemalt.
"Mis ma nüüd teen? Mis ma nüüd teen?" haliseb esimest korda lavale aetud Eda, kel tekstijärg käest kadunud.
"Mis sa teed, mis sa teed - pane see kauss lauale!" käratab kuri ämm ja kõik sujub jälle õiges suunas.


Lava taga käib vilgas ümber- ja lahtiriietumine.
"Võta öösärk!" torkab Jüri-Kaarel Küllikesele roosa rõivaeseme pihku.
"Ma tulen ka!" valmistub Kalev pluusi lahti nööpima. "Mis sa siis teed, kui teile järele tulen?"
"EI! ... Liiga vabameelne mu jaoks! Mul poleks sulle midagi selga ka anda!" puikleb ähvardatav, sest mine sa hullu tea :D
"Põll?" osutatakse uksel rippuvale riidetükile. Nojah. Eks roosa seegi :D


Näitlejate jalus kulgeb oma kulgemisi veerandmeetrine vihmauss.
"Kas sa tead, kuidas isasel ja emasel vihmaussil vahet teha?" harivad Erko ja Kalev lihtsameelseimat lavapartnerit. "Libistad läbi peo..."


"Sugulased."
Hirm-hirm. See viimase poole nii korduv ja siiski nii erinev tekst!...



TEHTUD!


"Me hakkamegi teiega nüüd ainult vabaõhuetendustel käima!" särab Tiit. See nägu on parim preemia. Aga kooki pakutakse ka. Ja majaekskursiooni :)

Kodus uus inventuur. Ahah. Meil on nüüd kauss. Tundub, et vahetasime ta tabureti vastu :S

20 juuni 2010

20. juuni proov

Sündis see blogipostitus sellest, et Kalev tahtis jaanipäevast sketšide järjekorda.
Palun! :P

"Niisiis. Kui teil enne pole midagi korralikult läbi kukkunud, siis - teeme ära!" varises Eda toolile.
"Nii enesekriitiline!" muheles Tiit kaastundlikult.
"See pole enesekriitilisus," tähendas Eda."See on enesekindlus."

"Kõik on läinud?"
"Maniakid ja joodikud on alles."

"Kes ütles, et hulle on vähe?"

"Vabandage. vabandage veelkord."

17 juuni 2010

05 juuni 2010

Retropidu Aegviidus

5. juuni.
Reet pidas Aegviidu rahvamajas pidu. Kolmekümnendat tööjuubelit, sünnipäeva ja lihtsalt üht toredat koos olemist.
Aegviidu naiste ümberriietumis-kiirus võttis lausa ahhetama! :)
"Mul on teile üks hea ja üks halb uudis," sosistas hilinemisega pärale jõudnud Tiit. "Ma olen õnnelikult kohal... See on hea uudis.
Rekvisiite ei ole. Remondimehed olid vaheukse luku tuksi keeranud."
Aga milleks meile rekvisiidid? :PKüllike sai autost raskustega kätte oma mobiili. Õues, veendunud, et kangutab Kalevi auto ust (Tiidu oma oli), palus juhil signa maha võtta. Kalevi vile veenis Küllikest, aga mitte Tiidu autot. :P Mobiil käes, polnud sellest rõõmu kuigi kauaks, sest etendusse unustati see ühes võtta. Aga milleks meil sõrmed on? :D
Hullusärgi tekitas Merike käepärastest vahenditest ja nähtamatu arvuti peitsime eesriide serva varju :P

Küllap jätab iga roll etendajasse oma jälje. Pooleaastase taignarulliga tümitamise järel näeb Erko küll pisut teisem välja."See on nähtamatuks tegev kardin," loitsisid poisid selja taga salapäraselt, kui laval keegi mehehakatis oma esinemisjärjekorda oodates publiku piilumisega aega parajaks tegi.

Tegelikult on lahe, et niisuguseid pidusid veel peetakse.

Meie florist Leo kujundas kingituseks "kultuuritöötaja kimbu."

Üks põlvkond oli puudu. Loodetavasti läheb see üle. Seni aitame :DVäike afterparty kahtlase kuulsusega toas ja koju minek.
Kojusõit ja Vinku viinerid :P