29 märts 2015

Teatripäev Rakveres

Eks segadust tekkis.
See, et Veljo kaasa tulla ei saa, selgus eelmisel õhtul. See, et veerand on kogunemine, jäi kõigile meelde. Mõni lihtsalt ei mäletanud, millisest veerandist täpsemalt jutt käis.
Nii jalutas Küllike laupäevahommiku iga tunni esimesel veerandil ristteele bussi ootama, kõndis ehk paar korda Alpu ja tagasigi. :D
Noor juht pomises, et vaevalt see viimaseks korraks jääb, kus teda ära kasutatakse, kuid talus vapralt kõiki juhendamisi, soovitusi ja konstateeringuid: "Sina oled juht, sina otsustad." Aga et miks sa just nii otsustada otsustasid. :D

Marek jagas bussis teatriauhindu. Albus konteineri juures olla olnud eelmisel päeval soodusmüük. Ta ei suutnud aga mõista, mis toimub. Kõik nii vaiksed. Tiit arvas, et küllap õpitakse luuletusi pähe. Neid, mida pähe polnud vaja õppida.
Rakveres tormas põduram pool seltskonnast apteeki. Maarja, Küllike ja Rene. Veigi tuli igaks juhuks kaasa. Järelvaatajaks või nii.

Rakveres on väga viisakad politseinikud.

Kui defektiivsed oma ravimitega spordihalli jõudsid,  oli teine pool rohelisi juba promolaua üles seadnud ja kohviku vallutanud. Ja kui palju ilusaid andekaid tuttavaid! Merle, Ruth, Ivo, Kalev, Kaido...
Märkamatult saabus aeg saali sammuda. Nüüd, et kumma jalaga alustada, kummal pool nööri seista ja kas esimene on see, kes on lipu pool või see, kes paberit hoiab? Kas tutvustamine on kohe?
Kolme sõnaga: nagu meil ikka.
Muretsesime ilmaaegu, et ainult 5 pääsevad võistkonda ja teised peavad pealt vaatama. Kõik said aktiivselt osaleda.

Tutvutud, nähtamatu köie vedu kaotatud,
Leol üle saali uimerdatud (ei õnnestunud viimaseks jääda! :( just see saanuks auhinna),
 
tulid alias,
 
 
õhupalliralli,
 
 
 
 
 
stoppkaadrimäng

ja lõppu parimatest parimate muinasjutuetendus.
 
 
Kus tegijaid, seal nägijaid.

Ootamatud repliigid "Te olite kadunukesega lähedane?" "...kaevate juba nii sügaval?" teevad ikka veel tuju heaks, pluss Merleka sosistatud kommentaar tasa sõudmise kohta:"...sellel sööb kobras aerud ära."
Ainus ebameeldivus, mis sel päeval jälitas, oli kanalisatsioon. :/

Merle  reklaamitud tohutusuur pealelõunasöök Laada Cafe's niitis reipamadki jalust. Küllike oli valmis tänutäheks oma koti kingituseks jätma ja maitsvast kõhutäiest hajevil Merike püüdis väljuda läbi seinaklaasi.
Teatri ees lidus vilgas kollasevestimees ja paigutas vilunult masinaid. Mahutas kõik ühele parklakorrusele ära. Hämmastav. Rene lubas talle millegi pärast, et me jätamegi oma bussi sinna, igaveseks. Me õnneks nii hajameelsed polnud, et oleks jala koju hakanud minema.

Sisenemiseks vajasime taas Merleka abi. Hea, kui kambas on keegi jõulisem, kes jaksab uksi avada.

Kuulasime kiidusõnu, vaatasime oma selle aasta lemmiketenduse ära ja valmistusime tantsuks.
Ei osanud arvatagi, et veelkord süüa antakse, pealegi nii rikkalikult.
Ainult Maarja ei saanud kõhtu täis ja nõudis poodi. Õnneks on neid Rakveres mitu.
Tee poodi oli parajalt pikk, et jõudsime rääkida, kui hästi see üritus meie spordisaali sobib ja milliseid ülesandeid seal teha saab. Ja kui hiljem kandidatuur on vaja üles seada, siis boonustena võib välja tuua, et meil on trupis toitlustaja ja oleme juba päris osavad kehapillide mängijad. Väike-Maarjale polnud midagi tõestada vaja, nad olid kohe nõus oma kandidatuurist loobuma. Nii et täpselt aasta pärast kogunevad ketsid Albus.

Maja kõige hubasem nurk üles leitud, lambid pildistatud ja kõige pehmemad toolid järgi proovitud,
lõpetame peo pidulikult 00.00
Tegime paraadukse ees paar grupipilti ja lahkusime pasunakoori saatel.
Tee peal üritame lolli järjekindlusega laulda. Oleme vahepeal ainult luuletusi pähe õppinud, seega refräänidest kaugemale ei jõutud. Keegi kunagi Alburahva Teatri lauliku välja peaks andma, siis me telliks kohe mitu eksemplari!
Pildid

28 märts 2015

TÄHELEPANU! Alburahva Teater toob oma suvelavastuse esietenduse varasemale ajale!

01.04.2015 toimub Albu vallas Kassiaru puhkemaja hoovil Alburahva Teatri suveetenduse "Trepikoda" esietendus. Kuna produtsendi otsus tuli viimasel hetkel, siis kõik pealtvaatajad saavad pääsme asemel osta etenduse tekstimaterjali. Näitlejad tulevad lavale ja liigutavad suud. Pealtvaatajate ülesandeks on oma äranägemise järgi valjuhäälselt teksti lugeda, püüdes ära arvata, millise tegelasega tegu. Uudse lähenenemisega tahab teater tuua vaatajaid etenduse loomise protsessile lähemale. Plaanis on sama süsteemi kasutada edasistel ringreisidel, kus koos trupiga hakkavad kaasa rändama tekstiga juba pisut tutvunumad vaatajad.

Pileti hind 10 €, teate jagajatele tõendi alusel 25% soodustust. 
Pääsmed müügil kohapeal tund enne etenduse algust.

Teatripäeva!

Mängu, hinge ja elamusi! Päriselt!

27 märts 2015

Lugu sellest, kuidas meie teatrirakuke lambavillatekki käis söömas

Kogunesime kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. Loomulikult tuli teha grupipilt, sest kolm on ilmselgelt grupp. Rahvast saabus rohkem, aga nad kas polnud veel teatri liikmed või oli liikmepilet pikendamata.
Juba varemgi testitud toredus. Soe toit ja lahke pererahvas. Ja pereloos. Miskipärast kõiki paare tõsiseltvõetavateks paarideks ei peetud. :P

Reklaam osutus vettpidavaks. Mitte, et keegi oleks üritanud alla teha. Lihtsalt, nagu lubatud, külm ega palav ei hakanud. Saatsime katsetele trupi tundlikuima termomeetri. Praad sai söödud. Kaubaga tutvutud. Kärsitumad kibelesid koju, aga temal endiselt ei sooja ega külma!
Enne väljumist otsustasime testamente muuta. Eideringi osas. Ja Merike tahtis ärasaatmist näitekaruumist. Kõigil sukast põrkeleevendid ümber kere. Et tal võiks ka lõbus olla.

Tagasiteel meenutasime muistseid kombineekumme ja kuidas pitsserv sukki killale kiskus. Et "killale" ei võrdu "marraskile". Ammugi "kramaskile". Viimane on marrastuse tõsisem vorm.

Merike ei suutnud meenutada, mis on see, mis kahe inimese vahel sirgeks tõmmatakse. Küllikese vastus ei sobinud. Loosung hoopis. See pole vähemalt nõukaaega meenutav sõna. Mkm.

Merike käskis Küllikesel rohelisest saunalinast lipu teha. Kollase kirjaga "JÕUD!" Jõudu polevat tarviski. Nõrkus olevat veel parem. Raseerijaga froteeaasade eemaldamine olevat igati aktsepteeritav meetod.

Õnneks leiti õige lipp pärast riidekapist lipsupuu pealt üles. Loogiline koht.

26 märts 2015

Ma ütlen, et kalaauto tuli...

Hingelt oleme kõik paadunud romantikud.

Miks siis mitte korraldada väike luuleõhtu, kus igaüks saab esitamiseks valida lemmiksalmi oma lemmikluuletajalt...

Tiit esitaks meelsasti loo riistvõimlejast, aga ta ei ole naine.
Selgub, et linte võib olla kaks. Rõngaid peab olema.
Kolm küünalt peeglilaual loovad unistusliku atmosfääri ka süütamata.

Mareki hääldus reedab sisseränduri.
Leo valib Lehte, Lii ja Linda.
Rene eest valib isa.
Veljot ootab postkastis üllatus.
Maarja peab lühiloengu teemal "Kets kui sõimusõna."
Merike leiab kleidi üles.
Aire ei suuda valida.
Maarja ei tea muttidest midagi.

Vähem kui 40 tunni pärast...

24 märts 2015

Parukad ja paha hais

Meid ootab ees kotitäis parukaid ja miski, mida Tiit ei oska endale kuhugi kinnitada. Tühja sellest. Hingemattev hais matab hingematvalt hinge. Naised nõuavad spetsialisti. Ainult Küllike teab, et see on sealt. Torudest. Tavaliselt elab see teisel pool maja.
Puudub vaid Maarja. Ta ei taha tulla. Isegi, kui kaks autot tooma saadetakse.

Airele ei jää ikka veel tekst pähe.
 Proovib igasuguseid meetodeid. Ei saa abi.
Läheb ainult peast imelikuks.
 On teisigi.
 Lõpetuseks räägib Veljo loo ämmast, kellele väimees metsast helistanud: "Kuidas tervis on? Kas põletan kuuseoksad ära või hoian alles?"

Aire rõõmustab, et ta ämm pole.
Ei tea küll, mis sellest asjast saab.