Kuigi esimesest üle ukse heidetud kurjast pilgust
võib arvata, et mingit pidu ei tule ja puhugu küünlad see, kes süütas, on avamulje petlik. Paistab, et õhtu tähele meeldivad nii hiir, lauluga küünal kui ka kõik teised kingid-kallistused.
Sünnipäevalaps muheleb salapäraselt ja palub ebatemalikult, et pidulised kannatust varuks ja prooviga liialt ei kiirustaks.
Küllike kasutab võimalust ja kutsub Veljot külla. Veljo puikleb.
"Mu tagatoa ahi tõmbab küll, aga tagurpidi," hädaldab dramaturg. "Vaatan, et juba suure leegiga põleb, aga nii kui selja keeran, on tuba suitsu täis."
"Aga sa mine selg ees! Las ta arvab, et tuled!"
"Enne novembri lõppu ma ei saa külla tulla. Pigem detsembris."
"Peale jõulu pole enam vaja, jõuluvana on puhtaks nühkinud."
"Suitsuandur võiks leinamarssi mängida," arvab Urmo.
"Miks pulmamarss ja matusevalss nii ühe viisiga on?" mõtiskleb Merike.
Tekib ettepanek sünnipäevalapsele tervituseks laulda.
"Kust me alustame, A-st või C-st?"
"Teie alustage, kust tahate, mina alustan Vana-Tallinnast," teatab Leo.
"Kui kõvasti kõrva puhuda, hakkab silmist suitsu tulema," ennustab elustamiskunstnik.
Saab selgeks, et "siili musiga" kõrvad lukust lahti ei lähe, aga silmad võtab märjaks.
Enne laulu otsustatakse tort lahti lõigata.
"Ega me neid lõika, kus küünalt peal pole!" õpetab Tiit. "Need ta viib koju."
"Jah, teinekord vaja parajat auku puurida, paned puuri sõõriku keskele, siis hea lasta."
Mida ilusat maimukesele laulda?
Valime "Lauliku lapsepõlve". Esimese
alleaa juures palub Veljo hetkeks tähelepanu ja räägib südantliigutava loo sellest, kuidas ema palus suurel vennal väikeveli kaasa võtta ja hällipaelad kaselatva kinnitada. Painutanud poiss ladva alla, kinnitanud kätki ja "oi, küll veli lennas!"
Jahmunud kuulajad raputab ärkvele Maarja, kes lubab lõpuks ometi rahva saali.
Üllatab ta seal meid Timo ja Askoga.
Vau! Ei mäletagi, kelle sünnipäeval viimati elavat muusikat pakuti.
Ah-jaa! Meenub. Tegelikult ootamise põhjus oligi see, et Asko ja Timo ei saanud enne ära tulla kui Koidu pidu lõpuks ära lõppes. 😉
Esimesed julged liuglevad tantsupõrandale.
Kus nüüd saab Maarja sünnipäev hoo sisse! Tekstiraamatud lendavad nurka ja tantsimisele tulevad sirtaki, krakovjakk, polonees, kadrill, tuljak, masurka, milonga jpt.
Need, kel homme tööpäev, lahkuvad enne südaööd, aga kui näete, et rahvamajas ikka veel tuled põlevad ja muusika mürtsub, siis järelikult on viimased veel seal. Vähemalt Maarja. 😛
