Teater ei maga

Vaikselt nokitsetakse. Lausa kahel rindel. Võib-olla isegi kolmel-neljal, aga siis väga vaikselt, nii et krooniku kõrvu pole ulatunud.

Kui üks seltskond toimetab metsas, siis teine kulutab lavalaudu. Mis täpselt toimub, pole teada, aga salakaamerasilm laseb üht-teist aimata.

Tundub, et Tiit ja Merike rõõmustavad. Tundub, et Leod see ei rõõmusta

ja Merike, tundub, peab aru andma, kuigi tundub, et vastu tahtmist. 

Leod ei paista see veenvat ja ta on välja otsinud pika nimekirja neist asjadest, mis teda veel pole veennud.

Samal ajal Tiit tundub olevat väga veendunud, et asjad on täpselt nii hästi kui nad on.

Merike, tundub, üritab Leod veenda, et mingit Tiitu pole olnudki: "Vaata ise, tühi tool!"

Leo ei veendu, sest tundub, et ta oleks peaaegu Tiidu alla ja peale komistanud.

Üldisemas plaanis toimuvat uurides paistab käivat huvitav ja hariv vestlus. Redel paistab. Võib-olla on Tiit üldse remonti tegema kutsutud või kasteti koos lilli. Lilled paistavad ka.

Mida päriselt plaanitakse ja mis tegelikult juhtuma hakkab, eks see... ükskord paistab. 😉

Fotode autor: Arlet Palmiste. Jutud käivad, et teksti autor ja lavastaja on kah tema. 😀

Komplimendid, komplimendid!

"Sa kõnnid nagu kraana!"
"Ära räägi käimise ajal!"
"Sa jääd täpselt tema taha!"
"Ulata teise käega!"
"Räägigi publikusse!"
"Teeme kohe teist korda veel!"...
"NII JULM! KES TEMA LAVASTAJAKS VALIS???"

"Oota, ma alles elan rolli sisse!" 😇 

"Pasknäär?! Nii kole nimi. Oleks siis harakas või keegi... PASKnäär!"

"Ole rõõmsam! See on nalja tegemise koht!"

"Te ajate mul oma naljadega teksti sassi!"

"See PUU NAJALE on väga hea. Jätagi!"

"Kas tekstis ei olnud või?"

Selles kohas ei olnud.😃😃😃

Tänu taevale, et Aire lavastajaks ei saanud. Tema ütles märksa julmemaid asju. Me neid siinkohal üle ei maini. Ehk ununevad ära. 😉

"On ju äge! Tahad väga lavale ja siis seisad seal sõnatuna pool etenduse aega. Seljaga publiku poole." 😋

Lavastajal on kogemusi vähe, loovust napilt ja silmaring väike. Kopeerib klassikutelt:

Proov läks kirja tööpealkirjaga "Memmede rühma vaib". 👵👵👵

Kui Alburahva Teater Piibe Teatris käis

Viimati oli see paar päeva tagasi. Nüüdseks on juba rabasaare pori autokatustelt maha pestud ja maanteeaugud rattakoobastest välja kougitud, aga süda läheb soojaks, kui tagasi mõelda. 

Tapa-Tiit andis muidugi kõik endast oleneva, et hoone soojustada ja inimesed seal sees ära ei jahtuks.

Sama võib öelda küttebrigaadi 

ja muusikaosakonna kohta (pildil tagala helikunsti instruktor).

Alburahva Teatrist mobiliseeritud on kaasamise eest tänulikud.

Meid hoiti nii kenasti koos, et mahtusime lausa ühe pildi peale. Välja arvatud Triinu. 

Ja Oliver.

Ja veel paar olulist meeskonnaliiget.

Küllike lubab pühalikult Ingridile, et toob ükskord need asjad tagasi, mis talle pähe ununesid. 😌

Lehva!

Viimane "Vaikuse saar" tulekul

 Täna. Vähem kui kolme tunni pärast. 

Ekskursioon kohalike oludega isiklikult silmitsi seisnud giidi juhatusel. 

Võimalus küsida letialust puhvetikaupa kaunilt müüjatarilt, kelle võluvust ükski riie vähendada ei suuda. 😃

Viimane võimalus seda näitemängu vaatajana saalis nautida

ja näitlejana toredate kaaslaste üle rõõmu tunda.

Viimane võimalus teksti täpsustada.

Oi aeg, meil on ju veel ühine ilupilt tegemata. Hea kohtki vist leidmata. 

Ivanovi ja Kuzmitši peaks vaatama minema. Isadepäev. Ehk jõudsid nemad ka teiste kõrval natuke isaks saada...

Õhtul kohtume!

"Vaikuse saar" avab uksed

 Uksehoidja on juba kohal.

Uus partii riidekaupa saabus samuti.

Veljo kontrollis, kas kaart jookseb.

Andres kontrollis, kas jutt jookseb.

Koer kurtis, et sülg jookseb (küpsisekarp oli ju otse nina all).

Kaksikud Aire ja Ingrid. Keskmist nime pole vist mõtet öelda, tütarlaps sai uue roosa seeliku, idee töövahetuseks ja küllap selle käigus ka nimi muutub.

Valges nooles hädaldas keegi tundmatuks jääda sooviv naiskodanik, et ta mitte üks raas sõita ei taha.

"Mis su autol siis viga on?"

"Ei olegi. Ainus nõrk koht..."

"...on tihend rooli ja juhiistme vahel?"

Tulge meid reedel, laupäeval ja pühapäeval vaatama!

Sünnipäev lepikus

 See on põhjuseks, miks okaspuukäbisid ega pähkleid väga ette ei sattunud.

Lilli õnneks leidus.

Köök ka. Kus torti pakuti

ja söödi. Igaüks võis näpuga näidata, kui suurt tükki ta tahab.

Enne maiustamist toimus 3 tekstilugemisvooru. Anti põgus ülevaade tantsudest.

"Lõpuks nagunii võtame linti ja saadame laiali," ähvardas Mare. Tundub, et lisaks kostüümikunstniku staatusele (mis talle jõuga kaela määriti), on kerkimas ka uus täht produtsentide taevas. 

Hm. Kõik saavad ikka aru, mida siin praegu öelda püüti?

Küllike kukkus laiama. Arvab, et kui ise näidelda ei oska, siis teisi ikka õpetada võib. 😋

Hunt on saavutanud vilumuse vaibarullimise alal.

Orav teeb edusamme kõrgus- ja kestvushüppajana. 

Lumemees on kannatlikkus kuubis. 

Rebane... suudab olla uksele väga lähedal.

Pasknäär on paigas.

Hiir otsib oma kohta ja 

Jänes ei tea asjast veel suurt midagi. 😌

Õnne, Maarja!

Mööda läinud taas üks aasta:

tõi nii väärtusi kui saasta,

pakkus rõõme, tegi tüli,

kokkuvõttes tore oli.

Praeguseks on pildilt maas ta.

Aasta päevi pihku pistis.

Käisid läbi põiki-risti

põhiliselt ikka jala

iga tema leviala.

Kõik see täpselt aasta kestis.

Ees on kõik nii uus ja ehe.

Keerata võid puhta lehe,

millega (ei ole patt see)

tee või valge lehe katse

(noh, et loed ja õpid pähe)!

Et ei tekiks muljet lolli,

lubame: me ei kontrolli!

Saad ju aru ja annad andeks: millegi targa kirjutamiseks on veel liiga varane hommik.

PALJU ÕNNE, LILLI, KINGITUSI JA KOMPLIMENTE!