"Sul fotokas on kaasas?" kiusab Küllike Maarjat.
"Ma ju räägin sulle - mul on ALATI fotokas kaasas!"
Merike teeb harjutusi pöidadele, Erko - üldfüüsilist.
"Nii peabki!" tunnustab Mare.
Siis meenub kellelegi ergutav istmikupatsutamine.
Pooled tagumendid läbi klopitud, tuleb pakkumine: "Teeme laval ka. Enne laulu?"
"Rahvas ei saa aru. Arvavad, et kuulume mingisse kummalisse ühingusse," laidab Tiit mõtte maha.
Lavalauad on karedad. Esimesed paar jooksuringi ("Rahva oma maja") kulutavad kilesussidel põhjad alt. Esimene ohver on Liisa. Esmaabina õnnestub sussikannad varvastele pöörata. ;)
"Sugulaste" sketši mõlemad armukesed on kohal.
"Kumb tuleb? Või mõlemad?" nokib Küllike. "Kes teie sihukesed olete? Ja miks teil mu naise öösärk seljas on?" sobitab ta Leole uusi sõnu suhu.
"Kus sirm on? Siin pole ju ühtegi sellist sirmi, mis püsti seisaks," avastab Leo.
"Õng on või?"
"Loomulikult mitte!"
"Võta vibu," soovitab Rene.
Laval on soe ja mõnus, ainult publikut pole eesriidetagusest kahjuks näha.
"Umbes siin võiks palistatud augud olla," osutab Mare silmade kõrgusele.
Paar "taidlejat" üritab, põske vastu lavalaudu surudes, kardina alt piiluda. Lootusetu. Ehk vähemalt saalist saab piiluritest hea ülevaate. :P
"Vaadake! Nende seelikutega tantsisime meie Edaga 1. klassis!" nostalgitseb Kaja näitlejate toas.
"See läheb mulle praegugi selga!" kilkab Eda. "Isegi loksub!"
Leo muigab.
"Ju sa oled vahepeal alla võtnud..."
"Kus te nende seelikutega enne esinemist olite???" nuriseb Eda ja on valmis taasleitud undrukus uuesti lavale keksima.
"Mäletate, kuidas näitlejad pidasid pärast etendusi pidu ja Age korjas tekste kokku?" meenutab Tiit. "Järgmises proovis kurtis nii mõnigi, et tekst on kadunud... Midagi pole muutunud!"
"Neid ei lähe ju rohkem vaja!" õigustab Merike.
"Õige küll."
Maja sündis 1988. Appi. See on nii mõnegi jaoks enne igasugust ajaarvamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar