Kummardus Kehrale!

Kui viimane autotäis esinejaid raudteejaama taha vuras, sättis Tiit juba prožektoreid paika, Leo tassis publiku jaoks pinke

ja poisid teadsid hoiatada, et ukse juures pikalt seista ei maksa. Tuvid. (Et kui juba, siis rahulikult istuda ja oma "baretti" oodata.) :P

Merike saabus otse Soomest. Spetsiaalselt etendusele.

Meeleheite- kohanemis-ja sisseelamisminutid.
Põgus läbimäng.
Tegelikult võiks Merike midagi asjalikku teha. Näiteks rongipildiga käpikuid suveniiriks. :P
Kalev, kui Sind praegune amet enam ei rahulda, uuri, kas tammiehitustele pole töölisi tarvis.
Kes toetab pöidlaga ahju,
kes sõrmega lõuga...
kes hoiab telefoni, kes kõhtu, kes rindu, kes puusi,
pead või vööd - jõude ei konuta keegi.
Peaaegu jõuame prooviga lõpuni,
siis märkab keegi,
et
publik juba koguneb.

Ja koguneb.

Ja koguneb.

Ja koguneb.

Ja koguneb.

Ja koguneb.
Pinke tuli plaanitust vähemalt poole rohkem panna. Tekkis tõeline küünarnukitunne. :P

Riietumiseks kogunesime üheksakesi neljaruutmeetrisesse pimedasse panipaikka ja ena imet! Kellegi kostüümid ei läinud vahetusse! Luule parukaski sai suhteliselt õigesti pähe. Ainult Aino ei leidnud esimeseks sisenemiseks mütsi ja prille (ju keegi seisis hetkel nende peal). :P

Kolmekümnekraadises kuumuses kolmekümnekraadist pakast mängida oli elamus omaette. :D

Aga see interjöör! Lahe-lahe-lahe!
Kingiks saadud kook oli suuuuuuuuuuur. Ja rammus. Kilode kaotamiseks kasutab igaüks oma lemmikmeetodit. Kes ei söö, kes niidab homme muru, kes teeb metsajooksu, kes lõhub puid...

Mõned katsetasid uputamist.

Kui muud ei teinud, siis jahutas kindlasti. ;)