Ei ole lihtsaid rolle, on andekad osatäitjad

Leo näitab iseloomu. Temal, olge lahked, on laupäeval kusagil mujal huvitavam. Meie vaadaku ise, kuidas hakkama saame.

Õnneks on meil Tiit ja nädal õppimisaega.

"Öööö... Eeee... Ma peaksin sulle nüüd midagi ütlema..."

Seni, kui ühed oma teksti ütlevad, räägivad teised vahepealseid juhtumisi.

"Kas see oli su köögitapeet," on Eda käinud blogi lugemas. "Mul on magamistoas samasugune... Me lõhkusime ahju välja."

"Arvate, et niipea külma talve ei tee?"

Jne.

Jne.

Vahepeal läheb meelestki, miks tuldud sai. Teksti nagunii enam ei mäleta.

"... ja hoiab majakoera külast eemal... Ja hoiab maja koerana külast eemal... Ja hoiab koerana külad majast eemal..."

Õudne tekst. Teaks, kes on autor, annaks kere peale. ;)

Leo annab Merikese pidulikult Tiidule üle. Merikese pilgust paistab umbusk ja tema suu jääb suletuks.

Järgmises proovis tuletab Eda ühe jalgrattasõidulooga Tiidule kah ühe tõsijutu meelde.

Et oli tema isa pulmapäeva hommik ja naised avastasid äkki, et heeringat pole lauale panna. Saadeti peigmees heeringat tooma. Jalgrattaga. Tapale.

Ei ole kaugel, 30 km ringis. Üks ots.

"Käiski ära!" imestab Tiit veel aastate taha. "Küllap sellepärast saadetigi, et altari eest jooksu ei jaksaks panna. Ja küllap said jah-sõna ka kätte küsides hoopis, et kas heeringat tõid."

:P