Mereröövliga Järva-Jaanis

"Valve on all," luges Küllike ukse juurest sildilt. Perekonnanimi meelde ei jäänud. Midagi välismaist.
"Kus Merike on," uuris Aire varsti.
"Ehk all, Valve juures?"
"Käisin. Ei olnud."
"Ehk on Valve all?" muigas mööduv Erko.

Uskumatu! Tiit närveeris. Väidetavalt rohkem, kui esika eel. :D
Murelikud olid teisedki.
Aire harjumatult vagural moel (tal ikka veel häälenupp maha keeratud).
Merike käis ja kontrollis lava üle. Mõtles oma ülesanded läbi.
Erko muretses puldimehe muresid.
Ainult Küllike õitses ringi, ainsaks kohustuseks pileteid müüa. Kuni Tiit teatas, et Küllike peab etenduse ees sõna võtma.
PAANIKA!
"Hea, armas või lugupeetud publik? Kas autor ja pealkiri tuleb ka öelda? Kindlasti see, et kahes vaatuses? Mobiilid välja, fotokad sisse. Veel midagi? Mis järjekorras see kõik? Kuhu ma niikauaks piletikarbi panen??? Oi, jummel!"

Lavatagusesse sigines rikkalik kandikutäis puuvilju ja kondiitritooteid. Nagu Järva-Jaanis tavaks.

Tiit käis konjaki pealt kõrkjavarre abil mulle välja imemas.
"Tiit on ime-mees!" kiitis Aire. :D

Esimesed tulijad pelgasid, et äkki rahvast ei kogunegi ja etendus jääb ära. Mis tähendab - jääb ära!? Me austame oma publikut. Oleksime ka tühjale saalile tüki ette mänginud, aga rahva ees oli loomulikult rõõmsam seista. Rõõmustajaid ikka vähehaaval kogunes.

Etendus sujus ladusalt. Ja tõsiselt.

Tõsine tükk ju.
Seda lõbusam oli heliruumis.
"Oi. Tiit jättis ära sõna "ÄRA"!"
"Kus on ruupor? Parandame." :D
"Appi! Mu tool kriuksub!"
"Ma otsin neile arvutist vahelduseks mõne uue loo?"

"Ups! Fotokad jäid lava taha. Lähen toon ära?" :D :D :D
"Saaremaal kasutame päris kajakaid. Orissaares püüame mere äärest. Enne etendust."
"Siis tuleb nad millegagi kohale meelitada?"
"Küll saab. Viimane päev ju!"
Ihhihhii ja ahhahhaa. Vahepeal oli järg kapitaalselt kadunud.

Nii. Kontrollitud. "Mereröövli" tekst oli selge.
Homme kordame "Võõra mehe" üle. :)