Sõpradega Sagadil

Nii sisukat, mitmekesist, huvitavat, harivat, südamlikku, ilusat ja lõbusat nädalavahetust meie igatahes prognoosida ei osanud. Annekad võib-olla küll. Saime aru, et neile on see rutiiniks muutumas. 😜

Kuidagi juhtus, et juba Sagadisse sõidul keskendusime vene keele õppimisele. Tuletasime meelde suure hulga lindude nimesid (nt valge toonekurg - белый аист, sookurg - малосильный аист e. журавль, rukkihakk - ржаная галка). Kes võinuks arvata, et too viimane õhtu otsa oma pikkade mustade tiibade lehvides toas ringi saab lendama. Eriti innustasid teda vene rütmid. Aga selleni oli veel pikk tee.

Esmalt suundusime metsamuuseumi,

kus enne metsaga tutvumist

ja metsamänge

uurisime rikkalikku jõuluehtekollektsiooni. No ja loomulikult ei jäänud külastamata pood!

Sealt juhatas Ain meid mõisa.

Mängima.

Äge. Väga äge. Või ei. VÄGA ÄGE!!!

Peahoonest jalutasime veinikeldrisse. Degusteerima.
Põõõnev.
Ja iga hetkega aina lõbusam 😜🍷

Albukad olid sillas. No erinevalt sõprustrupist satume meie Sagadisse harva. Mõni polnud kunagi varem käinud.

Härra kunstiteadlast oleks kuulanud tundide kaupa, sest näis, et pole valdkonda, milles ta end koduselt ei tunne. Etteruttavalt võib kilgata, et järgmisel päeval avaneski meile niisugune võimalus ja võtsime sellest maksimumi.😊

Kõndisime oma teadmiste üledoosiga hostelisse, kus ootas "tagasihoidlik" jõululaud ja kuhu ilmus ka ontlik jõulumees. Punases palitus, valge habemega ja "lembusussides". 😃

Näiteka jõulupidu on alati sellepoolest tore, et kedagi ei tule esinema sundida. 😀

Programm oli nii tihe, et pilte polnud meeles eriti teha. Seepärast kaunistagem postitus smailikuulikestega. 😊

Hüvasti, kaalujälgimine! Kes võis arvata, et kaotatud kilod nii ruttu üles leitakse. 😁

Magama mindi suhteliselt vara. St varahommikul. Mitte, et osa rahvast poleks üritanud sellega juba tunde varem algust teha. Suures sõbralikus peres lihtsalt ei jäeta sind üksi nurka tukkuma.

Öö arenedes jaotuti erinevatesse töötubadesse (sauna-, kitarri-,...) Merikese, Mare ja Küllikese õpitoas püsiti vene keele lainel. Nüüd tuli teemaks talveriietus. (läkiläki - пошлипошли; sõrmikud - палцевицы; ninasoojendajad - носки jpm)

Enne hommikukohvi kontrollis kohusetundlik sotsiaalametnik üle kõrvad, käed ja hambad. Sööma lubati siiski kõik.

Pärastlõunal, kui olime oma põhjaliku eliitekskursiooniga

amblakate mantlid punaseks ajanud, alustasime koduteed.

"Jäite te rahule? Ausalt, kas teile meeldis?" pinnisid anned.

Loomulikult. 300% 😊
HÄID SAABUVAID JÕULE!