Tegelikult käisime etendusi andmas, eks ju?
Miskipärast kaasnes sellega kahepäevane intensiivne naeruteraapia koolitus. Koolitajaks teadagi Merike.
Ärasõidul tekkis veidi sagimist, sest Maarja magas sisse.
"Ma polnud veel magama läinudki!" protesteeris hilineja, kui märgade lokkide lehvides istmele maandus.
"Kuidas on võimalik niimoodi sisse magada???"
Tiit jõudis Otsalt vaevu pardale.
"Viimasel hetkel meenus, et Tartu bussid lähevad siitpoolt teed!"
Bussisalongis valitses rõõmus elevus. Ainult Maarjal oli kulm kortsus.
"Haun kurja plaani," põhjendas ta.
"Kuni haub, on kõik korras," nentis kompetentne maarjauurija Merike.
"Pikk see haudeaeg on?" uuris Tiit. Siis teab rahuperioodiks plaane teha.
"21 päeva. Küsige Kuke käest," teadis Veljo.
Teeolud jätsid soovida. Libe. Löga. Jõudsime ometi viperusteta Aire juurde, kes oma hooviservas hääletas.
"Ta näitab, et vasakule tuleb keerata," tõlkis juht ja jätkas teekonda.
"Mõtlesin juba, et ei tulegi kaasa. Vaadake ise, kuidas hakkama saate!" muigas Aire, kui teiste hulka pääses.
Noh, sõnatute rollide jaoks on meil alati inimene olemas. "Võõras mehes" oleks raskusi tekkinud. Seal tal juba on osa. Kusjuures tolle rolli tekstimaht kasvab iga etendusega märgatavalt. 😄
Kambjas ootas meid naerulõkerdav ja erksavärviline Saidi.
"Võõras mees majas" 1. korda.
Ses mõttes, et sellel tuuril. Üleüldse hakkab ta juba 75-le liginema. 👌
Leevi sõitsime läbi orgude ja üle mägede. Mahtusime sillale millimeetrise täpsusega ja peaaegu oleks sinna uuesti sattunud, kui üsna künka tipust tagurpidi tagasi libisesime.
"Mis mõttes siin on POOD?"
"Oli. Silt jäi saba külge kinni."
"Pood suletud 9.00 - 21.00."
Jne. Jne.
Leevis ootas ees huvitav lavalahendus.
Kuni jätkub loovust, kestab kõik edasi. 😃
Mis peamine: kultuur oli neil sisse lülitatud.
Tegime sauna.
Kuna esimese, teise ja kolmanda etenduse vahed olid üsna väiksed, kihhhutasime Kambjasse tagasi, et "Võõras mees" lavalt kokku korjata ja "Sangad" asemele riputada.
"Äge lavastus teil," kiitis kõrtsmik õhtusöögi ajal. "Tühi lava!"
Tõsi. Kes see siis sauna sektsioonkappe või klaverit tassib. Ikka ainult sõpru ja need olid meil suures osas kaasas.
Et meil õhtu igavaks ei läheks, jäi Saidi veidikeseks anekdoote rääkima. Ja pärast esitas Merike katkeid kirisabatantsust. Kuna rahvas veidi võõrastas ja taidlejatariga kaasa ei läinud, esitas ta lõpuks (pärast korduvaid harjutusi) iseseisvalt ja ihuüksi nelja tantsupaari Kiigari-kaagari ja vähemalt kolme pererühma Kirisaba.
Hommikul äratama saabunud Saidi imestas, et poole ööni üleval oldi.
Elementaarne.
Anekdoote rääkisime. Neid, mida ta meile õhtul ette lõkerdas. Kordasime üle, et hommikuks meelest ära ei läheks: hiinlane, ananass,...
Ärkamisaja tantsuetenduseks olid Merikesel kõik uuendused sisse viidud ja number laitmatult selge. Kaaskondsed valmistusid alla andma. Juba hakkasid kirisabaks tõusma esimesed käed.
Laeva seltsimaja juurde jõudsime paar tundi enne esinemist. Tutvusime vaatamisväärsustega.
Poe juures märkasime jahimehi.
Miks sellisel kellaajal? Tulevad võõrast meest majast välja ajama?
Merikese naljasoon hakkas juba tervisele. Veljo hoidis kahe käega põsesarnadest.
"Kardad, et kortsud näkku tulevad?"
"Ei. Valus on!" (kõrvuni suust).
Leo seisis nurgas, seljaga sõprade poole ja naerupisarad voolasid ojadena mööda seina.
"Miks blondiin värvib aeda esimesel päeval 20 meetrit, teisel kümme, kolmandal viis ja nii edasi? Sest ta ei märka värvipurki lähemale tuua."
"Kes tõi siis?"
"MERIKE!!!"
"Mis on? Ma ei näe nalja!"
Peale esinemist bussi ronides nentis Tiit, et 4 on lagi. Viies etendus mõjuks juba liinitööna.
Aitasime bussijuhil iga läheneva poe juures meeles hoida, et piima peab ostma. Polnud meie süü, et kõik poolpiimalehmad elavad farmis. 🐄
Kodutee lühenes. Kodused asjad ja argimured ilmusid mõtetesse. Kellel oli laps haigeks jäänud, kellel koduvõti kadunud, kes pabistas, et ta õigest teeotsast mööda sõidutatakse... Üksikud tundsid veel mängimisest rõõmu ja uurisid maailma läbi lõunast ostetud kaleidoskoobi.
Järgmisel laupäeval juba kuskil hoopis teises kohas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar