Ei mäletagi, millal viimati nii intensiivselt sai proovi tehtud. Umbes kolmandal lugemisel suutsid nii Küllike kui ka Leo juba tekstid käest ära panna, sõltumata asendatavast. Umbes viiendal korral hoog rauges, kui dramaturgile meenus, et tegelikult temal pole homme lavale üldse asja. 😆
Kuigi näidendis on üpris hämarad lood, tahtsime lavale lisavalgust.
No ja kas me siis saime?
Kätel küll teksti hoidmiseks pikkust oli, aga silmad polnud lugemiseks piisavalt pika varre otsas.
"Amatöörid!" turtsatas mingil hetkel Maarja ja võttis tehnika üle.
Arusaadav. Ta on ikkagi paar talve kandlemängukoolitust saanud ja oskab klaveril mängida koerapolka sugemetega tempokat lugu "Ema süda".
"Ema süda", "Sokusarve
labajalavalss", "Kasatskid", "Sarvelugu",
"Kolmetärnilugu"(korduvalt), "Labajalad", "Polkad
suurtelt meistritelt", "Paradiisiliblikas", "Niitsin
heina", "Kupparimuori" jne kõlasid selgi korral, nii et valgustamine läks täitsa meelest.
Dramaturg tahtis ka ennast pildile, aga kuna ta oli just kogemata ära söönud kommi, mille Maarja endale motivatsiooni tõstmiseks tooliservale jättis, sattus Küllike pahameeletormi kätte ja nägu polnud peas ollagi.
Homme Jänedal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar