Sondas ja Kohtla-Nõmmel

Alustuseks palus bussijuht meil meeles hoida, et ta Tapa pakiautomaadist vajalikud sildid ära tooks. Hoidsime. Arvasime, et harrastusnäitlejate vedamiseks on täiendavaid hoiatusmärke vaja, ikkagi ohtlik veos, aga seekord ei puutunud meie asjasse. Aire arvas ka, et meie sildid peaks olema 45x45 ja osutas täpsustamise mõttes salongilauale.

Leo sai pakiavamise au endale.

Hakkasime juba kahtlustama, et ümbriste hunnikust tuleb lõpuks välja sedelike: "Proovige uuesti järgmise uksekoodiga,"

aga leidsime siiski "aarded" üles.

Seda, kuidas niisugused tahvlid bussi esiklaasil lastereisi ohutumaks teevad, me välja ei mõelnudki. 

Mare planeeris pidevalt oma sõiduprogrammi ringi.
Üks oli kindel: meiega ta lõpuni vastu ei pea. 😀

Tiit jällegi uskus, et sõidame Toilasse. Isegi Sondas uskus natuke aega edasi.

Mare vabandas autori ees, et tekstil polevat midagi häda, lihtsalt esineb raskesti meelde jäävaid kohti. Küllike lohutas, et talle ei jää ka tekst meelde, ta ei mäleta isegi, kes selle kirjutanud on.

Sondas ootasid meid Karmen ja kena kohvilaud.

Kuigi jõudsime napi ajavaruga, jõudsime tagatoas mängida seltskonnamängu "Püüa kinni riidevarn!"😆
Neil, kes kiljusid, punktid maha ei läinud.

Olgu meil järgmisel korral meeles, et lisaks akustikale tuleb kontrollida valgust... ja heli!
See, millise röögatusega etendus algas, surus iga vaataja toolipõhja ja esinejad tormasid lava asemel evakuatsiooninoolte suunas.

Merike rääkis põhjalikult, kus on tema toit ja et püüdku me ainult midagi tuksi keerata. Ega väga viitsinukski, aga kui nii hirmsasti palutakse... Kahjuks vigastas Aire oluliselt meie suurepärast garneeringut.

Nii "Ema" kui "Mehe" etendustest on pilte palju, aga kuna pildistav telefon ja vaba inimene leidusid, olime seda meelt, et paar jäädvustust võiks mälestuseks olla.
Lõpuks tehti meile neid sarjade viisi, Sondast peamiselt videod, kõik selles stiilis:

Pilt ka:

Kummardamise järel tuli joonelt bussi tormata, sest Jüri juba muretses (võttis meid lahkelt vastu ja kostitas sõõrikutega, mida me oleksime väga tahtnud vältida, aga ei suutnud.)

Kohtla-Nõmme kultuurimajja kogunes muljetavaldav hulk vaatajaid.
Tundus, et natuke väike vahe jäi kahe etenduse vahele, kuigi bussijuht andis parima. Mõned asjad polnud lõpuni läbi mõeldud. Näiteks see, et on kaks ERINEVAT näitemängu. Airele tuli see üllatusena, Küllikesele ka. Selle vahega, et Küllikesele meenus too tõsiasi hetk enne kodust väljumist, Airele aga bussis. Küllikesele see-eest ei meenunud veel lavalgi, et kui kartuleid koorid, võiks olla ka pott, kuhu kooritud köögivili pista. Sai Merikese käest hurjutada ja selle käigus hakkas ise kah juurdlema, et kuidas siis nüüd Merike edasi peaks käituma. Merike käitus hästi. Haaras noa enda kätte ja püüdis Küllikese töö lõpuni teha. Samal ajal seikles Küllike kultuurimaja avarustes ja otsis potti. 😂
Pildivalik:

 Õnnestus ka  laiematele massidele mõistetavam  kaader:

Jüri juurest viis meid kultuurireis edasi kohalikku Maximasse, sest see oli veel avatud ja üleüldse oli meil kokku lepitud uue harrastusteatriaasta ametlik avamispidu Jalgsemal. Vajasime selleks veidi külakosti.

Pood oli täis huvitavaid inimesi. Näiteks seikles seal meie Tiit, kes üritas infojuhi ostukorvi kummalist kaupa sokutada. Suures kaupluses kaotasime ära bussijuhi, kes tagasihoidliku inimesena ei julgenud küllap teed ka küsida. Samas, kuna apteeki ja lillepoodi ja ehk veel mõnd ostuboksi hakati sulgema, võis ta jääda kogemata mõnda taolisse raudse eesriide taha.
Solvunud buss laskis sisse reisijad, aga mitte juhti.

Solvumine ei läinud üle ka siis, kui sohver end lõpuks pardale suutis kavaldada. Buss otsustas, et aitab tööst ja laskis rihma lõdvaks. Kuna võõras kant on võõras kant, hakkas ta siiski vargsi kodu poole lonkima.

Kui juba kaotamiseks läks, suutsime Huljal Erko ära kaotada. Käravete tanklasse jõudmise ajaks oli tal õnnestunud meile järele ja meist möödagi joosta.

Andres ja Vera ootasid. Saun ka.
Jalgsemale saabumise ajaks

oli seltskond lõhenenud kaheks leeriks: ühed tormasid ummisjalu leiliruumi, teised istusid teelauda ja piirdusid sisemise leiliga. Aitäh, Jüri! Väga maitsev ja hädavajalik tee oli! 😊

Kuna Maarja näppas endale olulise osa kooki ehtinud aastaarvust, on tema ülesandeks valida välja, lavastada ja esitada selle aasta esimene lavateos.

Vabandame postkasti ees, kes kibeles lahkujatega kaasa tulema, aga no meile tõesti ei mahtunud. 😇