Amblas. Arsti juures

Ja siis veel öeldakse, et arstiabi on kallis! Me saime kahe tohtri juures käidud kahe euro eest.
Eve oli muidugi löödud. Tema on harjunud pensionärisoodustusega.

Lembituga kohtusime kultuurimaja ees. "Kas teil on siin mingi kogunemine? Mina ei tea midagi. Mina lähen koju," luiskas ta.
Haa! Valel on lühikesed jalad! Kes pidi pärast pool etendust ratastooliga ringi uhama?

"Ma olen siin saalis ikka kinos käinud!" nostalgitses Eve.

"Kommi tahaks!" virises Aire.
"Teate, mida teeme. Kui on vilets etendus, siis avame enne teise vaatuse lõppu demonstratiivselt kommikarbi ja sööme tühjaks!" õelutses Küllike.
"Etenduse lõppedes on õues pime. Sa ei näe ka, mis su autoga kõik võib juhtuda!" hoiatas Tiit.

Ei olnud vilets. Vahva oli. Arvan, et oleksime ka siis naernud, kui Arlet poleks lubanud. :D

Minu lemmikrepliik: "Kas ma saan ka arstipaberid kätte, kui olen enda ravimise lõpetanud?"

"See läikivas pluusis mängis ikka nii hästi!" jagas Merike vaimustust oma näitleja-lemmikust.

"Binoklit ei võtnudki kaasa?" muigas Piret, kui kojuminekuks autosse pugesime.
"Sa korra jooksid välja. Ma arvasingi, et läksid binokli järele," tögas Külli.

Ahah. See on mul homseks linnuvaatluseks valmis pandud.