Kui Virkot aitas mikrofon
ja Naabriplikasid kena koreograafia,
siis kindlasti jäi paljudele mõistatuseks,
mis asju ajas laval see veidras riietuses seltskond, kes küll toredasti ringi sibas, kätt ja jalga tõstis ning tobedaid nägusid tegi, aga kelle tekst üldisesse jaanimelusse ära kippus kaduma. Olgu siinkohal ära toodud selle tagasihoidliku balleti libreto:
Saunamees Saul annab ülevaate soikujäänud külaelust. Temaga liitub naine Milli, kellega meenutatakse endisi uhkeid saunapäevi ja rahvakogunemisi. Saul teatab, et aastakümnete järel on taas kord saunapidu oodata. Tellijateks seltskond linnahärrasid.
Nende tütar Ulla, kes siloauku lõksu kukkunud saunalise endale korraks meheks sai, pole lühikeseks jäänud kooselust veel toibunud, näeb maailma pisut omamoodi, kuid on tragi ja sõnakuulelik külanoor.
Saunalistest kuuldes kutsub Milli linnast kohale sõbrannad, kellega ennemuiste tema köögiaknast koos saunaliste ilu imetleti.
Saunaseltskonnas on seltsidaam Ada, aga nemad Milliga ühist keelt ei leia. Ada on kõrk ning häbematu. Tasapisi teevad maaõhk ja muud väärtused temagi taltsamaks.
Saunaliste ja Sauli vahel tekib sõnavahetus, sest kummalgi poolel on saunast oma arusaam. Õnneks jõuab Milli olukorda lahendama.
Sõbrannad muutuvad kärsituks, sest aeg läheb, päike hakkab loojuma ja nähtavus halveneb.
Väliskülalise aktiivsel osavõtul lükatakse saunapeole siiski hoog sisse.
Õhtu edenedes tekib saunalistele suurejoonelisi äriideid.
Need tekitavad Saulis vastakaid tundeid. Lugu lõppeb hästi ja külarahvas on rahul.
Lõke tehti Peetris korralik. Nagu ikka. Ja kirikuõpetaja andis oma õnnistuse. ;)
Kaske!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar