Projekteerimisproov e. Tupsu kolmandat korda

Külas käis Aune, kes ei teadnud, miks ta tuli.
Me pole üldse kadedad. Rääkisime läbisegi, miks.
Me pole kohe kadedate moodigi! Vähe sellest, et rääkisime, andsime kõik olulised ülesanded ka Aunele lahendada. Sest meie meelest on ta kõige kaunim, targem, usaldusväärsem, nutikam ning edukam asjaajaja ja projektikoostaja maailmas.

No ja siis me esitasime talle suurepäraseid näiteid sellest, kuidas me trupis omavahel üldse läbi ei saa.
Üksikuid erandeid kõrvale jättes.
Näiteks Tiit jagas meile plaate (Erko ja Mare ajasid küll kõik segamini. Nüüd ei teagi, kes kelle oma sai.)
Aire tõi kodust mingi asja. Mingi söögiasja. Nägi välja nagu õun. Või sidrun. Maitses nagu kurk. Nagu paksu kõva koorega kurk.

Küllike kinkis Airele mingid asjad. Sellised suured (vist plastmassist) asjad, mis olid alles pakendis ja millega Küllike ise ei osanud kohe mitte vähimatki peale hakata. Aga küll Aire oskab! Kui ei, siis õpib.

Õppima aeti ka Maarjat. Selgus isegi, kes on õpetaja. Õpetaja muheles tagasihoidlikult nurgas ja püüdis märkamatuks jääda.

Merike jagas meiega oma viimaseid sünnipäevapalakesi.

Kevadiseks suursündmuseks tegevusi plaanides meenus Viljarile üht-teist, aga need me jätame siiski pigem edaspidiseks, letaliseeritud  (kirstunaelalöömiste ja kuusepärjaheidetega) morbidustuste kavva.
Lusika nurka viskamine.
Laulukoorikollektiiv Surm suu juures.
Matuselaenupank Sent surmale võlgu.
Toitlustusettevõte Mullatoidutare...
---
Williami asendusesitaja Viljar nentis, et Veede on raske autor. Pilt hakkas pisitasa selginema pärast mõnekordset lugemist, videovaatamist ja vestlust lavastajaga.

Maris tegi meile IMELISE plakati. :)

Nuputasime, kus proovi teha, aga avastasime, et batuut laval liikumist väga ei segagi. Õieti polnudki teist.

Esinemised lähenevad.