Esindus oli väike, aga esinduslik. Etendus - suur ja tugev. Mis sest, et haprad näitlejatarid hulgas.
"Ma pole ammu midagi nii head näinud," õhkas Küllike. "Vaat selline on minu jaoks ideaalne lavastus!"
"Sa pole "Praegu pole aeg armastamiseks" näinud," uhkustas teatrile lähedal seisev isik Hanna.
Olevat samuti väga võimeka lavastaja meistritöö. 😉
(Lavastus, ma mõtlen.) 😃
"Väheste vahenditega, aga väga võimas visuaal," tuli Küllike "Pikse pilli" juurde tagasi.
Siis me natuke aega tõime välja kõik väljatoomist väärivad kohad. Ja neid oli palju. Oleks füüsiliselt lavadekoratsioone õue tassinud, oleks kiiremini läinud.
Kotkas, haud, lõngad...
"Huvitav, kas see koristamise ja kütmise koht oli neil sisse kirjutatud?"
Ei taha uskuda. Aga sobis hästi. Ja naerma ajas. Mitte ainult meid. 😋
Aga kuskil sügaval sees hakkas kurb. Mis sigitas vaatajasse sellise... intelligentse inimese sisekaemuse. 😳
Hea etendus. Need otseütlemised.
Lendamine.
Kolm pead.
Tõrvikud...
Ah, rohkem ei räägi kah ette ära.
Ükski esile kergitatud tunne ei tekitanud piinlikkust. Ei siis ega pärast.
See polnud antud lavastusega rohkem seotud, kui et toimus samas ruumis.
Ja see pisut äpardus.
Ses mõttes, et kui sul on uhke kübar, siis tasuks natuke tahapoole istuda ja kaaslaste tähelepanu võitmiseks näiteks endale mõned korrad helistada lasta.
Nii ees istudes nägid kaunist kübarakandjat ainult näitlejad. Kui nägid. Neile on tavaliselt valgus selliselt suunatud, et eriti ei näe. No ja tagaistujal see #&%¤"&&# elegantne pada varjas vaid suuresti vaate laval toimuvale. Õnneks oli õhuline materjal. Sai läbi kübaraääreruudukeste tegevust jälgida.
Vaene Hanna.
Õnneks valdaval osal publikust oli vaatega kõik korras. No ja lõppude-lõpuks: alati saab segavat peakatet natuke aega oma käes hoida. 😌
Kordame kuupäevad üle?
"Pikse pill" Jäneda Pullitallis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar