Aili kolimine. 21.06.2012

Kuna endise kontori sisetrepp oli suhteliselt lahtine ja kippus jalge all kiikuma, välistreppi aga asendas vana uks, mida mööda tuli end tormijooksuga üles saada ning allaliuglemine võis lõppeda kivihunnikus, siis otsustasime salonginaised turvalisemasse kohta kolida.

Neljapäev pidi nagunii proovipäev olema.

"Kus te olete?" uurisid esimesed kohalejõudjad korralduskomiteelt.
"Võite kontori juurde sõita, kohe jõuame."

"Meie jõudsime, kus teie olete?" tuli varsti vastukõne.
Aga parki oli vahepeal uus sild kerkinud ja Erko pidi seal oma saltod ära tegema.

"Kus sa oled? Tule kontori juurde," juhatasime Airet ja kuulsime kuidas Merike kõrval endale peoga vastu otsmikku taob: "Muidugi! Kontori juurde!"

Kolijaid kogunes palju (Aili, Tiit, Romi, Leo, Erko, Merike, Maarja, Aire, Küllike), aga asju oli veel rohkem. Kõik koormasse ei mahtunud. Isegi pakiruumi mitte.

"Kes valvama jääb?" muretses Küllike teeveerde ootele jääva mööbli pärast. Ilmaaegu.

Autodesse ja Männile. Maarja liikus rattaga. Tundub, et sel päeval olid tema käigud pisut läbi mõtlemata. Oleks saanud lihtsamalt, aga nii sobis ka. ;)

2. korrus??? Katusele ei tahtnud pesa teha?
Olgu. Sõprade jaoks, mida iganes.

Merike vuristas tassimise vahele teksti. Olgu süles kast või kapp, kulp ikka kindlalt peos. Merikesel oli eile saadud osa praktiliselt peas! Igatahes paremini kui autoril. :P

Kas pärastisest proovist ka keegi kasu sai?

Tiit igatahes lasi käed jõuetult rippu: "Milleks teile lavastaja?"