Koristustalgud

Otsustasime Merikesega, et vanamoodi enam ei või.
Liitujaid oli üksjagu. Mare.Tiit...

Esialgu tuli külg ees tuppa tungida. Ühekaupa, ühekaupa! Kõht sisse!
Selleks ajaks, kui Leo kohale jõudis, oli tema jaoks ka ruumi tekkinud. :P

Kõigepealt lendas kottidesse muistne ja 50% koidest koosnev riidekraam.

Tiit lappab vanu ajalehti. Lausroppused!

Kaheteistkümnes kotitäis. Kolmeteistkümnes. Neljateistkümnes...

"Viskame kappe ka ära!"
"Ülemised küll, aga alumised? Neid läheb tarvis."
"Kuhu te viskate?"
"Lõkkesse!"
"Viiks keldrisse?"
"Sinna nad jäävadki."
"Väga hea, siis saab nad ükskord jälle tagasi tassida!"


Jõudsime Leoga kompromissile. Viskasime ära kolm ülemist kappi ja veel kaks suurt-koledat kappi. Leole mõeldes säilitasime paar sahtlit. Leo upub ikkagi pisaratesse.


"Kus me sodi põletama hakkame?"
"Mismõttes kus? Juba põlevad. Lõkkes."

Nägusamaks me tuba ei muutunud. Ruumikamaks küll. Mehed mahutasid diivanigi tuppa. Et oleks, kus kušeti vabanemist oodata. :P

Õhtul proovis proovime! ;)