Lehtse mandariinid

Meid on kasulik külla kutsuda, sest oleme tähelepanelikud ja kiinduvad (tuleme esimesel võimalusel tagasi ja mitte tingimata esinema).

Eile avastasime Lehtses, et täna pakutakse kultuurimajas MANDARIINE.
"Minge!" peaaegu käskis Enno. "See ON hea film!"

Nii tähelepanelikud me muidugi polnud, et keegi täpselt mäletanuks, mis kell seanss algama pidi. Lõpuks hakkasime juba päevaski kahtlema. Õnneks on meil Leo ja Leol on kontakte. :)

Nüüd et... KES MEID KOHALE VIIB?

Kes on see hea inimene, kellel pole laupäeva õhtul muud teha, kui et pakib auto amatööraktrisse täis ja kihutab Lehtse suunas? Selgus, et sellist inimest pole üldse keeruline leida. Esimene, kelle poole murega pöördusime, oli kohe nõus. :)

Kinosaali ei osanud esimese hooga kinosaaliks pidadagi. Küünaldega kohvilauad, seinal vastavatud näituse pildid. Kui otsima hakkasid, millisest uksest filmi vaatama pääseb, avastasid, et ekraan ripub siinsamas.

Alguses oli pisut harjumatu. Küünlavalgus. Tassiklõbin. Tagasihoidliku suurusega ekraan... Aga see läks kohe üle.

Mandariinid on sedalaadi film, et alguses muheled igasuguste pisijaburuste peale. Kuniks antakse. Sisetunne hoiatab.

VAPUSTAV. Paljud arvavad nii. Uskumatult vähe huvilisi.
Jõulu-puuviljadel on nüüd mõneks ajaks teine maitse.

Kohustuslik "meieolimesiin" pilt.

Tagasiteel oli autos väga vaikne.