Folkloristid

Võib-olla muidu poleks kohtunudki, alles ju olime koos, aga meile tulid külalised.

Kui aeg läks, aga Kristile ja Aunele ikka sõna ei antud (sest Airel oli üks, Merikesel kaks, Küllikesel kolm juttu rääkida...), vabandas Tiit: "Tavaliselt käib proov nii, et tuleb Merike, küsib midagi väga konkreetset ja vastustnõudvat, aga ega ta siis kuula. Hakkab kohe oma lugu jutustama..."

Kui loba kaldub Erko isikutunnistuse ja passipildi juurde, vahetame kärmelt teemat ja räägime ilmast.

Tiidu väitel ei müristanud.
Imestame.

Leo toetab: "Kui mina ärkasin, oli kuiv."
"KUS sa ärkasid?" tunneb Aune huvi.
"Voodis."
"Ja voodi oli kuiv? See on muidugi näitaja."

Küllike süüdistab, et keegi on reisil tema Carmolise pudeli tühjaks joonud.
Tiit ei tea asjast midagi. Ta pole sellenimelisest joogist kuulnudki.
"Ürtidepõhine puhas piiritus," teab Jõmmu.
Üldsus arvab, et Okasroosikese fenomen on seletuse leidnud.

Jagame ülesandeid.
"Meie hakkame Maarjaga Aliast mängima!" teatab Aire.
"Kellega mina paaris olen? mossitab Küllike.
"Muistenditega."
Merikesele jäävad maarohud ja roheline parukas.
Aune leiab endale ülesande, aga arvab siis, et koordinaator peaks ka jääma.
Maarja on valmis selle töö enda peale võtma.
Aire arvab, et see on halb mõte. "Ta ei lase kedagi sisse!"

"Mina olen kõige kiirem!" usub Maarja.
"Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli. Mis see on?" tuleb Tiit esimese mõistatusega lagedale.
"Maarja!"
"See on nelja hobuse tall!"

Tuleb soovitus Enno kampa võtta. "Sõidab külad läbi, toob inimesed teeäärtest kaasa."
"Aga kui neid pole seal?" muretseb Aune.
"Küll Enno juba sellised teeääred leiab. Kui vaja, ajab kõigepealt teeserva ja siis sealt peale."
"Tassib kartulivõtjad põllult kohale," on Küllike teistega võrreldes pisut ajast ees. "No panijad."
"Juuniks on kõigil kartul maas!" targutab Tiit.
"Mul ei ole veel!"
"Praegu pole juuni kah!"
Merike soovitab aja kokkuhoiu mõttes Küllikesel kartuli ristseliti maha panna.

Küllike esitab paar tagasihoidlikku mõtet oma töötoa kohta. Teema areneb.
"Töötoa lõpus läheb juhendaja tuleriidal põletamisele," muigab Tiit. Leebub siis ja lohutab, et Vargamäel on õnneks tuletegemine keelatud. Väljaarvatud selleks ettenähtud kohtades.
"Jajah. Sussitate mind kuskil suitsunurgas."
"Hästi madalal tulel."

Laulutuppa soovitatakse taas Merikest.
"Sul on laulujulgust. See on põhiline!"
Merike kannab ühest laulust jupi ette, et tõestada: ta peab ka viisi.
"Pealkirju oskame me kõik laulda!" kihistab Tiit.
"Ja refrääni!" täiendab Aire.

"Ära tule jälle pildistama!" kurjustab Tiit.
"Tee selfie!" soovitatakse.
"Ei tee! Ükskord ma teie käsu peale tegin. See oli nii kole, et kustus ise ära," nuriseb Küllike, aga sõnakuuleliku inimesena teeb siiski.
"Oi, kui ilus pilt!" kilkab ta samas. No võrreldes tolle kõnealuse fotoga ikka lausa meenutab inimest. :P

Vahepeal on valimisjaoskond tööpäeva lõpetanud. Näiteka uksele ilmub longus Marge ja palub abi. Uks ei sulguvat.
Tiit ja Erko lähevad.

"Neil on kuus puusa ja ühelgi pole nõksu sees!" imestab Tiit tagasi jõudes. "Ma läksin ilma puusadeta, tegin nõksu ära!"

Merike on jälle küpsetanud.
"Ma lähen paksuks ja on teil hea meel," hädaldab Aire.
Küllike ajab end otsustavalt püsti. "Ma tulen ka."
Ja nii minnaksegi, kes kuhu. Erko näiteks püüab teekaldalt kurbade silmadega jänese.