08 detsember 2014

Kõik mehed on... toas enne uksekella

Esmalt püütakse suvised kuupäevad paika panna. Leiduks vaid kalender.

Lavastajale juba ei vassi. Ta teab täpselt, kes on etendusaegadega tutvunud. Ei tea vaid, kui põhjalikult.

Keegi oleks peaaegu lõunamaale saanud. Ainult põhimõtted ei lubavat. Tehakse ettepanek saata Merike tema asemel. Ei peeta sobivaks. Liiga tume. Prognoositakse, et korraks võetakse, aga siis toovad ise tagasi.

Aire pakub mandariine. Et magusad. Eriti magusalt maitsevat siis, kui Küllike kaussi nina ees hoiab. Ka Leole meeldib. Soovitavad kommikausi teise kätte võtta ja edasi seista.

Debütant rohelises tuttmütsis haarab kaasnäitleja keelevääratusest ja arendab lugu uueks näitemänguks - "Ema läheb merele" (ehk "Kolm aastat hiljem")

Helipult töötab laitmatult, ainult et talle sobivatel aegadel. See teeb näitlejate elu raskemaks, aga aitab näiteks Veljol kümnendmurde meelde tuletada.

Airet ähvardatakse mingi võttega. Roundup? Randolph? Rudolph? Igatahes mitte Heimlich. Kuna teisi asi ei puuduta, jäädakse ootavale seisukohale.

Selgub, et seista ongi kaval. Keegi püüab istuda ja istub taskulambi...
"Arstile oleks seda väga raske seletada," hädaldab ohver.
"Eriti, kui põleb..."
"Et... MIKS te tulite?"
"Patareisid vahetama..."

Lavastaja on mõnel hetkel päris rahuloleva näoga. Mõni hetk... see on pooletunnisest lavastusest tubli... (kes meil murde valdaski?) :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar