Aire üritab rahu sõlmida ja esitab etüüdi, kuidas maakaupluses ananassi valimine käib: "Ma arvan, et... võtan... selle!" (ja haarad ainsa letil oleva.)
Tiit ja Marek väidavad, et ananassi valimiseks peab ta enne valimisnimekirja saama.
Ananassi teema ei anna kogu õhtu jooksul rahu. Merikesele tundub, et on ülekohtuselt vähemuses. Küllike lubab järgmisel korral konservi osta.
"Järgmisel korral tooge minu kätte, ma lõikan ÕIGESTI lahti!"
"Me toome sulle ananassimahla!"
Merike on solvunud. "Järgmine kord ma lõikan teile koos koorega. Väikesteks tükkideks!"
"Püreesta ära ka!" soovitab Veljo.
Üldiselt üritab Veljo rääkida lugu krokodillist/alligaatorist/kaimanist, aga ei suuda tegelast täpsustada (Merike nimelt vaidleb, et Niiluse ümber pole džunglit ja krokodillid elavad Austraalias.)
"Kas tahad öelda, et seal pole džunglit? Võta gloobus ja vaata!" ägestub jutustaja.
Väike määraja.
Viimaks nimetab Veljo Merikese auks oma Niiluse krokodilli Amazonase gladiaatoriks.
Lugu iseenesest on vahva, meie naljaeksperdi jaoks küll arusaamatu (sest esitati alles esimest korda), aga talle meeldib "nu-nuu".
Seenepurgis jääb kahvli otsa midagi punast.
"Võis see olla paprika?" pole Merike maitse järgi määrata suutnud.
"Oli see punane väikeste valgete täppidega?" vajab Tiit täpsustamiseks lisainfot, aga kes see enam mäletab. Jääb üle reaktsioonid ära oodata.
Sõjakust tuleb küll juurde. Juba lubab seenesööja Veljo värava-augu lund täis loopida.
Väravaga seoses meenub, kuidas kunagi oli vesi ära, Veljo maja juures on kaev, aga väraval rippus taba ees.
Noh, nüüd on peremees tuttav. Juhuks kui jälle voolu ja vett pole.
"Nüüd jääb sul kahetseda ainult seda, et ise värava lund täis loopisid," tögab Leo.
Aire lubab kodust elektrit tuua, kui tarvis.
Vee ja jõe teema lõpetuseks palutakse kõigil Merikese heeringat süüa. Püütud Albu Niilusest.
Väravpallis on Merike juba kibe käsi.
Püüame saada 3D teatriks.
(Tekst, diktsioon, tempo)
Merike vaidleb, et siis ikka 3T. Küllike juhib tähelepanu sellele, et diktsioon on nõrga d-ga, aga Tiit arvab, et nõrka diktsiooni ei saa me endile lubada.
Tiit, Veljo ja Merike plaanivad luua mtü.
Veljo üritab õue suitsetama minna, aga Merike vadistab lakkamatult ja suitsutahtja tuleb aina tagasi, et midagi vastu öelda.
"Ole natuke vait, las ta läheb teeb suitsu!" pragab Tiit.
"Las piinleb!" õelutseb Merike.
Veljo ärpleb, et tal on nii hea telefon, et seda võib isegi vastu maad visata, ikka töötab. Tiit usub, et see on nii hea telefon, et isegi tema võib seda loopida. "Sest see on sinu telefon."
Veljol on juba uus teema. Räägib uhkusega kuldvõtmekesest.
Merike lööb käega, et tal pruugib vaid oma võtmega teatud uks avada ja saab kõik vajalikud võtmed kätte.
Veljo meenutab päeva, kus oli 2 väljakutset. Esimesena kutsuti tema kohale ja siis kutsuti päästjaid appi memme tõstma.
Merikesele ei anna aga ukse teema asu.
"Kus sa siis olid oma võtmega?" norib ta üht olukorda näiteks tuues.
"Unustati välja kutsumata," kahiseb kuulajaskond.
"Kuidas on vene keeles VESTI VARRUKAD?" huvitub Veljo. "Aga IMEILUS TÜTARLAPS?"
"Mina vajan kolm kuud loomepuhkust!" teatab Merike.
Küllike tunneb süvenevat vajadust diktofoni järele.
Aire arvab, et selle ekraanil hakkab nagunii juba esimeste lausete juures jooksma ERROR! ERROR!.
"Need vennad võeti armeesse, kui tulid kas pulma või passi saama," on Veljol uus lugu varuks. "Kui mägedesse tagasi läks, siis ta oli kadunud ka!"
"Kuulge, Küllike muudkui kirjutab ja pärast kasseerib maailmatuma honorari sisse. MINU SÕNADE EEST!" märkab Veljo.
Tehakse selgeks, et blogi on avalik, kergesti leitav ja tasuta.
"Lükatiga internetti logida on väga raske," meenub Leole Veljo lemmikarvuti.
Veljole teab põnevat kohanime. "Vetla poolt lähed, on Lükati. Linnast tuled, on Tõmmati!"
"Väga hea lugu on see lugu, et..." tuletab Veljo meelde.
"Ma tean, see on minu kirjutatud!" ülbab Küllike.
"Golf. Auk taga pool. Teate, jah?"
"Ei tea, aga juba praegu on naljakas," kihistab Merike.
Märkamatult jõuavad kaks põhilist jutupaunikut vanuseni.
"Kui vana sa oled?"
"Nii vana."
"Rohkem," ässitatakse kõrvalt.
"Sa oled veel vanem kui nii vana?"
"...ja sinna pane veel paar aastat otsa!"
"See pole midagi!" alustab Merike.
No-noh. Seda aega me teame. Kui tema tosin aastat tagasi oma kolmandaid poegi leinas. ("Loomarahva lood")
Küllikesele meenub üks hiljutine üsna vestlusevaene näitekasse mittepuutuv koosistumine.
"Noh, me oleme ka vait praegu!" nokib Tiit.
Ongi! Appi, kui mõnus!
"Noh, teie puhul on see lausa nauding."
Koju jõudnud ja tunnikese telefoni akut laadinud, avastab Küllike kolm vastamata kõnet. Marek.
Tundub tore mõte tagasi helistada. Pagan. Ta ei magagi veel.
"Mis on?"
"Ei midagi. Tahtsin öelda, et sa unustasid pastaka maha. Millega sa nüüd blogid?"
"Häh. Mul on blogimiseks spetsiaalne pastakas, millega on kõige käepärasem klahvide tähti üle kirjutada." :P
Kuna aruanne ununes maha, lisagem ta siia:
Ürikute andmeil liitusid näiteringiga
1979 – Leo Valdvee „Maja nelja kuuse all“ (35a laval, mitte vähem kui 62 osatäitmist)
1990 – Tiit Tammleht „Tädi“ (24a/46)
1993 – Mare Kabel „Rummu-Jüri 2“ (21/30)
2007 – Rene Tammleht (ei ole aktiivne Alburahva Teatri liige) „Vahilaari valge tuvi“ (12)
2008 - Merike Kernu „Poiss põleval laevalael“ (6/31)
2008 - Küllike Veede „Poiss põleval laevalael“ (6/30)
2010 - Erko Elmik „Hullud“ (4/27)
2010 - Maarja Liiv - „Kakerdaja Kaur“ (4/19)
2011 - Aire Pitk - „Rong“ (3/24)
2012 - Enno Roos „Võõras mees majas“ (2/2)
2014 - Veljo Kukk „Kõik mehed on...“ (junga, 1 osatäitmine)
2014 antud etendused: 5 lavastust, 31 etendust:
„Võõras mees majas“ (54x kokku) 13x: Varbola, Albu, Kadrina, Jäneda, Häädemeeste, Tori, Vihtra, Prandi, Härma, Roosna-Alliku, Kuremaa, Sadala, Kolga-Jaani
„Ema läheb mehele“ (18x kokku) 7x: Turba, Aegviidu, Järva-Jaani, Taikse, Albu, Võsu, Jäneda
„Hüvasti, mereröövel!“ (13x kokku) 3x: Pajusi, Viljandi, Turba
„Loomarahva lood“ (13x kokku) 6x: Aravete, Vargamäe, Sääsküla, Viljandi, Kuhjavere, Kuremaa
„Trepikoda 1“ 1x: Albu
„Kõik mehed on...“ 1x: Asuküla
mardimoešõu, Vargamäe mardikava, Ahula sünnipäevarööv, Vargamäe töötoad, Kalevala lugemine, Kaitseliidu patrullõppuste ja Erna haavatud.
Koolitusi 1: M. Prangel – Koerus.
Uue aasta plaanid on nii hullumeelsed, et jätame nende avalikustamise uude aastasse. ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar