Teatripäeva tähistamine Albus

Möödunud aastal algatas sellise kokkusaamise Rakvere KaRakTer. Meenutame.

Kuna latt oli kohe alguses nii kõrgele seatud, siis me natuke muretsesime. Täpsemalt küll Tiit ja Marek muretsesid. Ülejäänud nautisid magusat ärevust, et sündmus läheneb ja nii palju on veel teha ja kas Tiit ja Marek ikka jõuavad kõik ära teha.  :D

Samas, mis viga korraldada, kui sul on sellised sõbrad:
EHLi koostöövalmis juhtkond,
projektikirjutaja Aune,
kujundaja ja trükkal Maris,
õhtujuhieeldustega ilus, pikk ja andekas Mihkel,
Kandle-Kaja,
Kakerdajad,
Folkmeister,
kokk-kondiiter Aili,
AlbuLaste Teater...

Kui veel selgus, et Silver Sepp on nõus appi tulema... Me olime päästetud!

No eks meie, trupi realiikmed, natuke aitasime ka. Mare hoolitses, et lasteetendus toimuks ja kujundas vaasid-küünlaalused (mille jaoks Leo kodust keldrit tühjendas), Maarja koostas lauliku, Viljar taltsutas heli, Küllike ja Veljo tegid lilleseadet ("Oleks sa öelnud, ma oleks kodust korraliku noa toonud!" "See on mu teravaim nuga!" "Võib ju olla, aga lõigata sellega ei saa!"), Merike ja Leo olid põhijõud mööbliveol ja Aire lavastas meie trupitutvustuse. See jäi aja- ja inspiratsiooninappusel küll viimasele viiele minutile, needki tekkisid vaid tänu Mihkli agiteerimisele ja Väike-Maarja esindusele, kes õige otsingul mitmeid ümbruskonna A-tähega algavaid rahvamaju väisasid. No vähemalt üht. ;)
Meie Tiit oli sellise lavastusaja valiku üle pisut üllatunudki: "Nüüd siis? Ma juba ammu rääkisin..." Aga igaüks tuletas meelde oma kõige paremini peas oleva lause mängukavas olevatest tükkidest ja polnud hullu midagi. :D

Külalisedki olid imestunud meie WC nähtamatu peegli üle. Viisime tekkinud idee ellu ja paigaldasime vetsu tagasisidet jagava klienditeenindaja.

Esimesena saabus Lendteater.
Saaremaa Teatrit sai sisenemisel vähemalt 3x tervitatud. Kuidas nad ikka ja jälle välja pääsesid??? :D
Põltsamaa Kuukatsujad tõid kaasa nii uhke garderoobi, et seda oli kahju pärast tagasi anda. Meil kohe-kohe kostümeeritud teatrimatk tulekul, aga kuna viimased 7 aastat oleme mänginud täiesti tavalisi inimesi (üksikud koerad-kassid ja suuremate liigitunnusteta karud-hobused lisaks), siis kostüümidega on kitsas käes. Väike-Maarja Must ja Valge ee... Lumi(?) kandsid muidugi veel suuremaid kostüüme ja nende kahe karvapalli sisse saaks hädapärast terve meie trupi ära mahutada. :)
Paide Huviteatrist saabus väike aga väärikas esindus.
Vana-Vigala Topeltkiiksul olid tähtsamad isikuandmed särgiesistele kantud.
Lippude ja loosungite lehvides tuiskasid tuppa Sõmeru trupp ja Rakvere KaRakTer.
EHL-i esindus sisenes vaikselt ja väärikalt, aga meeldivalt mitmeliikmelise kollektiivina.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laat peetud, truppide tulevikuplaanid teada, marssisime saali, kus kõik said näidata, kuidas on lood rühma- ja rütmitundega.
Meilt siis tagasihoidlik popurrii,
saarlased laulsid olemisest-tulemisest,

Kristiina luges ette Leedu Harrastusteatrite Liidu asepresidendi teatripäevatervituse (vaata siit),

Lendteater remontis saali ära,

Kuukatsujad kutsusid kahtlasele pühitsusriitusele,

Karakter lihvis Ivoülistamist...

AlbuLaste Teater andis põgusa teatrietiketikoolituse.

Nii tore oli näha, et aina rohkem truppe on end ühtsesse vormi rõivastanud. Laudade ümber koondus meeldivalt mustkollaseid, mustvalgeid jt juba kaugelt eristatavaid värvilaike. Hehee! Arvasite, et nii jääbki?

 

 

 

 

 

Mihkel sundis küll daame oma õiget vanust tunnistama (või kas ikka sundis?), aga õnneks mitte valjuhäälselt. Igatahes läksid sõpruskonnad lootusetult sassi. Nelja gruppi loetuna satuti
kes kandletuppa,
kes keelpillialale,
kes multifunktsionaalsesse Teen-ise-pilli-ja-pärast-mängin-ka töökotta,
kes sööma.

Ja nii järgmisse ja järgmisse, kuni kõigil kõik tehtud, nähtud ja oskused omandatud.

Siis algas eksam.

Segarühmad esitasid omandatud tarkuste varal etüüde
"Jorupill Jonn",

"Mägra maja",

"Kati karu"

 ja "Mutionu pidu".

Kõik pääsesid edasi järgmisse vooru.
Silver Sepa vaimustava, hurmava, jalustrabava, müstilise, ulmelise, südant segipöörava ja juhtmerikka eeskava sisse  mahutati Harrastusnäitlejate naelapillimängijateks ümber kasvatamise kiirkursusel sündinud lühietendused.

Silver vabandas, et esinemine pisut ajakava ületab (kas meil oli selline asi?), aga publik kuulanuks härra muusikut tundide kaupa!

Lõunast oli juba mitu tundi möödas. Õhtusöögiaeg!

Siis läks tantsuks. Liisi viidi tantsima juba enne, kui bänd alustada jõudis. :D

Oi, meie armastame tantsida ja eriti nii toredate poiste pilli järgi!
Mare tantsis lausa näpud villi.

Kakerdajad meelitasid laudade tagant püsti needki üksikud viilijad, kes olid otsustanud, et kingad pigistavad, ei oska, ei jaksa, ei taha.

Osati, jaksati ja taheti küll! Kingad võib niikauaks tooli alla jätta!

Öölaulupeole eelnes väike kimbatus. Rait otsis üht tähtedega laulikut. Selliseid leidus suisa mitu.
Täpsustati: pastakaga soditud laulik. Leidus vabatahtlikke sodijaid. Aga Rait igatses oma. Leidiski. Kohe pärast pidu. :D

 Uutest ideedest pungil inimesed.

Aitäh toredatele kaaslastele! Järgmisel aastal samal ajal kohtume Põltsamaal!