"Oi, tõesti!? Peaks ka vaatama minema," ebaleb Aire.
"Ja usu mind, ta on seal."
"Kui mina lähen, siis on kindlasti lahkunud," poriseb Merike.
Räägime lihtsatest asjadest.
Näiteks, kui lihtne oleks olnud riputada plakat Veljo väravasse.
Kui lihtsalt kadus Küllikese lapsepõlv Aire köögist.
Kui lihtsalt tekkis Merikesel idee uue etenduse lõpupuändiks.
Saadame Leod luurama, palju publikut on. Leo ei taha minna.
Merikesel on paha olla. Keeldub isegi raamatulugemisest, aga lugemishimu saab võitu.
Tuntakse muret, kas Erko teab õiget etenduse kuupäeva. Veljo näiteks teab. Juba eilsest alates.
Airele on kodus okast kurku soovitud. Hoiame pöialt, et tal tekst ei ununeks.
"Ma olen sinu kõrval nagu karikatuur," silmitseb Küllike Maret.
Marel on kehastumisraskused. Nii tobedat ei olevat sugugi lihtne mängida.
Tore etendus. Keegi hull välismaalane saab kaameraga hullata. Ja keegi lihtsake talutütar ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar