25 mai 2017

Väga hea etendus

Teater kutsuti külla. No tegelikult olid meil omad ees. Nemad kutsusidki.
Pullitall on ise juba vaatamist väärt. No olgu, natuke vilu seest. Aga meid oli ette hoiatatud. Küllike riietus kohe kodus magamiskotti, et oleks vähem asju vedada, aga selgus, et sellega on tülikas liikuda.

Kihutasime kohale ajastutruu sõidukiga. Kui tallihoovi jõudsime, olid lähimad parkimiskohad juba hõivatud. Lapsepõlvest tuttavates rõivastes praegusi sõpru-tuttavaid sagis ringi. Mõni neist suutis olla kahes kohas korraga. Merike näiteks.

Merike ütleb, et õpetaja kleit on tema lemmik. Aire rõivaeelistust ei tea, aga võib oletada, millise kleidi kandmine talle hirmu nahka ajab. 😉

Veljo vudis oma suure armastuse kannul. Tiit väga ei vudinud. Eriti lõpus. 😟😋
Leo varjas kahjutunnet meisterlikult. Tallegi oli ju osa pakutud. Mare tunnistas ise ausalt üles, et kade meel on saalis istuda.

Erko hakkas rekvisiitoriks. Ei-ei! Mitte laval! Jälgis, et pealtvaatajatest trupiliikmete asjad ripakile ei jääks. Ja meid oli veel palju. Kadi. Age-Li. Maarja. Maarja kaamera...



Põhjalikum fotoreportaaž ilmub... millalgi. Ei saa ju kogu lugu ette näidata! 😇

Aga teie pange karupüksid jalga ning leidke endale see kolm tundi kvaliteetaega! Huvitavalt lahendatud lugu ja hästi mängivad. Südamega. 👌


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar