"Ole ettevaatlik, see läheb kõik blogisse!" püüab Aire vaigistada.
"Mingu! Ma võin veel hullemini öelda!" lubab Merike ja ütlebki. 😌
"Sa näed sama jube välja nagu Moel," tervitab tulijat Leo.
Põrrrrsad. Aga alati jääb võimalus laval midagi totaalselt tuksi keerata. Kas siis on hea olla? 😎
Küllike läheb Maarjat õnnitlema. Teisipäeval jäi justkui väheks.
"Kus ma panen need asjad siin sinu meelest? Vii teise tuppa, laua peale!"
Eriti enesekindel. Eeldab, et tal on eraldi kingilaud. 👅
Kohvilauale on tekkinud üllatus. Kõik käivad ja üllatuvad, ainult Kadi justkui ei märkaks midagi. Järelikult tema tõi.
Ootame Maret. Hakkavad tekkima üksikud kahtlused. Kõhklusi pole. Ja polegi alust. 😉
Vilunud näitlejal on kõik välja arvestatud.
Me igaks juhuks ei lähe uurima, palju laval ruumi on. Ei taha ette ära raisata seda, mida pole. 😃
Seetõttu avastame kapis, et oleme sunnitud rippuma mitmekesi ühe puu peal ja mõni vajub niimoodi põrandale ja kui uks lahti tehakse, jätab see perenaisest lohaka mulje. Veel on kapis väga PIME ja suur kamp vaegnägijaid. 😆
Laval on vahva. Saab olla täitsa teistes kohtades kui tavaliselt ja katsetada, kas seal ka oskad oma teksti öelda.
Üldiselt küll. 😊
Maarjale meeldib nähtu niivõrd, et ta ei raatsi kuidagi etendust lõpetada.
"Maarja, pane tuli põlema!" hakkavad viimaks kostma aina nõudlikumad ja häälekamad märguanded. 😂
"Järgmine kord ma kutsun profi, mitte ei jända AMATÖÖRIDEGA," suskab Tiit riietumisruumis, kaitsekõnet kuulamata.
Me kõik teame, kelle sõna see on.😘
Või mis sõna.
Lemma. 😏
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar