Kuna gastrollidel on üks staažikas mälumängur ürituse raskust ja edutust kurtnud, tekkis kiusatus proovida. Etteruttavalt võib öelda, et pole seal keerulist midagi, kirjutad lihtsalt õiged vastused õige numbri järele. Ilmaaegu hirmutati. Oleks me läinud kindlameelsete ja rahulikena, oleks ehk veel parema koha saanud.
Jõudsime rahvamajja pool tundi enne algust ja võisime endile ise laua valida.
Kümme võistkonda kokku?! Valiks sellise koha, kus häbi kõige vähem välja paistab?
"Iga küsimuse järel ma teen nii," rebis Aire kampsunihõlmu laiali. Tõepoolest mõjuv tekst.
"Teeme näo, et keegi teab vastust!"
"Merike oleks ikkagi pidanud kaasas olema. Ta teab alati. Lambist. (Huvitav, kas lambi kasutamine on lubatud?)
"Ta teab ainult siis, kui veini on joonud."
"See ehk loetakse dopinguks?"
"Varsti nagunii tulevad Veljo ja Enno..."
"...ja Merike on nende pundis."
"Mul on juba ette hea tunne, et kõik tulevad logopeediaküsimused."
"Ma usun, me ajame juba nii mõnelegi hirmu nahka."
Ketlin jagab võistkonnakaaslastele kommi.
"Pralineekomm piparkoogivormi maitsega???" veerib Aire.
"Teeme nii, et kui küsimused antakse, siis sina ei loe."
"Peamine on iseennast ületada!"
"Me saame CV-sse kirjutada..."
"Huvid: mälumäng."
"Ainus, mis meil praegu puudu jääb, on väärikus."
Vahekokkuvõtted.
Järgmise vooru suhtes hoiatatakse, et läheb raskemaks.
"Nüüd on õige hetk helistada Merikesele ja küsida 7 esimesena pähekargavat sõna."
Järgmine vahe. Hakkab tekkima lootus, et mahume esikümnesse.
Et pinevust mitte liiga üles kiskuda, olgu öeldud, et saime teise koha. Mõistate? TEISE!!!
Esikohaomanikelt laekus lohutuspreemia. Otsustasime, et see hakkab olema rändauhind (viilutad oma vorsti ära ja viid sõbrale edasi).
Võib-olla tõesti, et paari küsimuse vastused polnud need, mida eeldati, aga meie omad olid raudselt huvitavamad. Nagu näiteks "pime veepakkuja".
Ja uusi teadmisi kui palju! Näiteks teame täpselt, kuidas kerisekive valida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar