Eve sünnipäev

Leo tõrkus. Ilmaaegu. Kõik, mis tema hinge rõõmustaks, on koos meiega siin aias. Las läks pealegi kuulama, kuidas Laur Teär laulab. Kahetseb. Oi, kahetseb. Meie laulud on palju hoogsamad. Võtame või "Eesti või ja lillevesi, kes neid suudaks lahuta."
Sama piletiraha eest me võiks Leole vaat et etendusegi anda. Naabrimehe juurde peaaegu läheme. Ei jõua vaid üksmeelele, keda asendab Tiit ja keda Risto.

Merike lubab pühalikult, et seekord Saaremaast ei räägi.
Ei räägigi.

Pidu kujuneb sportlik-müstiliseks. (Peamiselt) Maarja ja Erko tõstavad sangpomme.

Lauale ilmub Tursunoi tüüpi nuga, mille abil mõnigi tõde päevavalgele tiritakse. Veel meenub Airele, et proovis kodus kohvipaksu pealt ennustada. Nägi poolikut karu.
"Erko, sina!" rõõmustab ta, et kohvipaks ei valetanudki. Tõsi. Erko on vahepeal käinud ja endale kodust kasuka selga otsinud.

Koos külalistega on lauda kogunenud ka pesakond herilasi.
"Pane peaga!" soovitatakse sellele, kes parajasti mõne putukaga poksiringi on astunud. Eks homme selgub, kelle nägu on pringim ja huuled lopsakamad. Jõuab siis maainimene endale kallist Bottoxi-ravi lubada!

Merikesel on nimeline pesulõks ninasõõrmete sulgemiseks. Merikesele ei meeldi väliskirjanduse lõhn.

"Kas me tõesti magame Kuhjaveres telgis?" usutleb ta. Värvis küüned roheliseks, et Küllikesega ühte telki saaks. (Kes Erkot telgikaaslaseks tahab, peab end poolest saadik karuks tegema.)

"See on mees, kellesse kunagi armusin ja keda nüüdki veel armastan," aitab näitekas Piretile õiged sõnad suhu, kui koletu grimmassiga Erko teda kallistama tuleb.

"Kas Aili sõidab autoga?" üllatub ta, kui hellituskuur on läbitud ja uued teemad päevakorral.
"Nagu Schumacher!" kiitleb Tiit. "Mina tangin. Mina vahetan kummi..."

"Küllike! Järgmine kord, kui sünnipäevale lähed, tee endale 2 võileiba kaasa. Sa vaata, mis hunnik nüüd järgi jääb!" noomib Tiit.
"Veel tuleb ju külalisi! Ei?"
"Viime naabrimehele? Vello, kuna sa kaerahelbejärjekorras ei käinud, tõime sulle võileibu..."

Heeringaleibadele tulevad seltsi pakkuma kuivatatud linaskid.

"Linaskit spinninguga ei püüta," teab Tiit. Kuigi tunnistab, et ei ole kalamees.

"Ma ei oska neid süüa!" kurdab Küllike.
"Kõik, mis sulle maitseb, pane suhu. See, mida sa praegu suhu paned, võta suust välja!" õpetab Tiit.
Selgub, et eelnevalt on vaja kala läbi klohmida.

Aire ja Risto organiseerivad Küllikesele vihiku ja pliiatsi.
Paber saab täis seosetuid märksõnu.

Pulgakommimees
Mismoodi treenitakse Leedus ujujaid?...

Tiit räägib, kuidas ta kunagi Dimkal külas käis ja pool tundi aias koertega aega veetis. Ja Moskvitš jäi aia taha käima.
"Ja mul õnnestus oma küpsis päästa!" lõpetab ta. Uhkusenoodiga hääles.

"Räägi uuesti!" palub Merike.
"See ei olnud anekdoot!"

"Kus mu võti on?" ehmub Merike äkki. Maarja üritab väita, et tema käes, aga Merike ei usu.
"Sinu käes? Sinu?" puistab ta kaaslasi läbi.
"Kui sa leiad midagi sinist, siis see on minu oma!"

"Merike! Telefon! Võti helistab!"


"Tiit, kas sul on puhkus läbi?"
"Läbi."
"Aga mul on homme esimene puhkuse päev!" kilkab Merike.
"Ja oi kui s... päev!" ennustab Tiit.

Küllike lahkub esimesena. Risto jope seljas. Taskus on võtmed. Loodetavasti Risto omad. :P

Õhtu lõpetavad "Mustsõstrad". Elav muusika on ikka elav muusika.