"Mulle tundub, et me pingutasime jälle toiduga üle!" ohkas Aire. (Meie teatris on näitleja elu väga kurnav. Vähemalt kõhule. Sellepärast me nii tihti tantsimegi.)
;)
Saarlased saabusid. Ja Viivi. Võtsid tuttavas toas kohad sisse. Jätsime nad end koduselt tundma. Kiire-kiire. Utsitasime trupiliikmeid varem tulema, et proovi teha, aga proovini ei jõudnudki.
Sisendasime Renele, et guašš on näonahale väga kasulik.
"Miks meile ukse kõrvale kuusk toodi?" imestasime. Ilm oli küll meeldivalt jõulune, aga ikkagi. Viimati tuleb jõuluvanagi?
"Ja milleks see on?" kergitas Leo luuakontsu.
"Sellega lendad koju pärast!"
"Ei käpi! Peab olema!" teadis Mare ja ajas huvilised eemale.
Saabus õhtujuht Maive
ja uuris, kas on mingeid uudiseid/muudatusi. Naiivitar! Lootis, et Alburahva Teatri pidu kulgeb plaani järgi???
Kell sai juba pool kaheksa, aga alustada polnud võimalik, sest rahvas kogunes ja kogunes.
"Kas nad mahuvad ikka ära?"
"Malle toob vist kodust ka kõik lauad ära."
Tähelepanu. Valmis olla. Läks!
"Teatris ei või sülitada, osalisi tülitada..."
Ossa! Kus on rahvast!
Kanname ette oma nägemuse kolmekümnendast juubelist. "Sirli sünnipäev"
Kohe saame ka teada, milleks kuusk ja luud. Vilistlased esitavad kolmevaatuselise ühisnäidendi "Ka luuavarrest võib pauk tulla".
Lavastaja Age-Lisuudab kõik endised Alburahva Teatri näitlejad etendusse rakendada.
:D
Helje vabandab, et nende stsenaariumi viis tuul minema ja kajakad tegid täis. Aga et kink on neil kaasas. Kajakas?
;)
Suure-Jaani sarjab meid põhjalikult. Teadjamad tunnevad ära "Unustatud hingede" kirikuõpetaja kurjad sõnad ja väga hinge ei võta. :D
Albu Põhikooli näitetrupp esitab südamliku muinasjutulaulu. Kuningas ise ei saanud tulla. Kuningas on Poolas.
KETT jagab lahkelt laiali kogu oma rekvisiidivara.
Kõige Pühendunumad Fännid
on meisterdanud uue näidendiraamatu.
Või siis mitte.
Võhma kingib äratundmisrõõmu. "Redel"
Sink Sale Prool on valminud midagi muusikalilaadset.
Jäneda teeb Aivarist Tiidu
ja Pööninguhiirtest balleti.
"Ma pole Kakerdajaid ammu tantsimas näinud," kommenteerib üks külaline. "Nad tantsivad ikka niiiiii hästi!"
Birgit loeb ette teisipäevast Järva Teatajat.
Maarika õnnitleb oma elu esimese võileivatordiga.
Käsukonna naised laulavad kui lõokesed (ega lase end segada sellel, et seina taga on külm talv paksu lumega).
Tragid tüdrukud aitavad korraldada ka ühislaulmise. "Olen kolmekümnene..."
Siis lubatakse tantsulahinguks lavale lillelised relvajõud.
Kahur ja Roos.
Tantsu vahele laulavad näiteringi naised oma meeskolleegidele ausalt ja natuke viisi pidades: "... kui leiaksime soove täitva tähe, kurdaks: "Teisipäev on kohtumiseks vähe...""
Tort on võimas nagu ikka.
Aili tegi!
Aga ega tordisöömine veel pidu lõpeta! Lisab hoopis hoogu juurde.
Isegi Sääsküla Huviklubi mees-esindus jõuab kätt suruma. Küll 3-4 vahel öösel. :)
Kellele väsimus peale tikub, saab ruunikirjasest väekepist jõudu juurde.
Eufooria. Kõik ei tule veel meelde. See, mis meenub, on meeltliigutav, lõbus ja/või isutekitav. :PJärgmise peoni! (Haa! Meie saame juba õige varsti jälle sünnipäevale minna!) ;)
Sellist pidu, kus rahvas rahvamajas kesköö paiku "Õllepruulijat" möirgaks, ma lähiminevikust ei mäletagi. :) Nooremad vist ei oskagi seda!
VastaKustutaOi, seal oli väga vahvaid noori. Vähemalt on neil nüüd tuleviku tarbeks "Olen kolmekümnene" peas :P
VastaKustuta