Pidu läheneb, aga midagi pole selga panna!

Tšehhovi Kolm Õde oleks eelistanud muidugi Moskvat, paraku tuli leppida kohalikus kaubandusvõrgus pakutavaga.

Need pildilt paistvad viiskümmend aastat lisas mu mobiil Airele kadedusest. Ega ma ei nurise. Teinekord  ärgu nähku siis nii hea välja, et meelitab meetmeid tarvitusele võtma. :P

Aire sattus ostupalavikku. Õnneks oli müügisaal jahe ja saime palaviku alla.
Merikesel on kõik olemas. Tema lihtsalt otsis huvitavaid asju välja ja vehkis nendega nina ees, et hinge haigeks teha.

Oot. Kas me pidime hakkama "Pöial-Liisit" mängima? Miks mina siis hundist ja vanaemast juttu tegin? Ah, vahet pole. Kui teeme "Pöial-Liisit", siis mina olen hunt, kui "Punamütsikest", siis pääsuke. :P

Küllike istus lastehoius ja mängis tillukese vaasi ja lepatriinuga.

Pidu peoks, aga rebane sai riided selga.

Kuna raha jäi natuke üle, sõitsime järgmisse suuremasse asulasse. Seal rõivapoode eriti pole, ostsime heeringat. :P
Kraavi ei sõitnud, kuigi võimalusi oleks olnud.
Põnev.
Eile õhtul oli veel sügis, täna ulatub lumi kohati poolde kummikusäärde.