Hirm, et viimasest etendusest on juba tervelt nädal möödas, utsitas meie infojuhti midagi korraldama. Kuna ühtegi head pakkumist ei tulnud, otsustati Kunst rahva hulka sunniviisiliselt viia. Teeäärsete majade hulgast valiti meeldiv välja.
Samal ajal, kui Küllike üritas teha nägu, nagu ta lihtsalt sõpra külastaks, passisid teised alles Albus. Igaüks oma külanurgas. Õnneks on meil Buss, mille hääle peale kõik kokku oskavad joosta.
Buss häid-paremaid lambaid, sööke ja voodeid täis pakitud, sai alles minema hakata. Jah, need viimased pidi kindlasti kaasa võtma,
sest Küllikese menüü oli niiii pikk (niii pikk, et isegi Maarja leidis mitu asja, mida süüa) ja ega meid enne homset koju lasta.
Mitte, et keegi päris täpselt oleks teadnud, kuhu minna. Aga kui ühe maja nurgas paistis kreenis auto, oli lavastaja kindel, et see peab õige maja olema, sest tõenäoliselt oli Küllike sellega kummide vilinal kohale jõudnud ja veits viltu parkinud.
Säästuversioon "Loomalugudest":
"Kraaks! Ma lähen käin korra väljas."
"Tii! Hobusele tekki peale viskamas?"
Saime rohtu igasuguste hullutõbede vastu:
Õppisime koostise pähe, et ise oskaks keeta.
Kuulasime Reinu jutte meie lavastaja nooruspõlvest, kuni Küllike teatas, et ta süldi ahju unustas ja me end kiirelt kokku pidime pakkima.
Koguneti kööki. Soojendati kapsaid. Meisterkokk näitas algajatele, kuidas viinereid tuleb teha. Rohkem nippe ta millegi pärast polnud nõus avaldama. Või oleme juba niigi liiga osavad.
Julgemad proovisid seebilaadset toodet.
Käis näärivana koos abilisega.
Otsiti jälgi ahjus olnud süldist.
Küllap Seitel likvideeris ülejäägid, kui neid oli.
Leo esitas kingituse lunastamiseks luuletuse, mis ei tohiks enam kedagi tema talendis kahtlema panna. Juhan Liiv. "Talvine tihane".
Rahvaluule. "Näärivana - punanina..."
Tantsiti Jenkat, et alt-naabrid ka peost osa saaks.
Ilmar Trull. "Aasta".
Maarja esitas kaasahaarava episoodi omaloomingulisest kantaadist "Ah, mis sa jutustad!"
Elamusrikkaimad etteasted jäid mõistagi eeskava lõppu.
Ning siis mõned ühislaulud. Siis veel mõned. Ja veel.
Esimese laulu järel oli peremees Freddy kerges hämmingus, aga pärast lõi seda innukamalt kaasa. Pakkus oma repertuaarist lisagi.
Kingita ei jäänud ka näärivana ise.
Selgus, et pakke jagus koduloomadelegi. Arvestades paki sisu... Küünlavalgusromantikat neile ka uuel aastal!
Kui laulmine
ja söömine hakkasid juba rutiiniks kujunema
(laual oli küll mitmeid salapäraseks jääda soovinud hõrgutisi),
võis lõpuks Aliasega alustada. Ega paljud vaimustuses polnud. Saame aru, on küll kurb, kui võitjad juba ette teada. Seega otsustasid Aire ja Maarja veits hinnaalandust teha, aga ka ainult sellepärast, et järgmine kord jälle võita. (Õel kommentaar kaas-administraatorilt: Haa-haa! Tegelikkuses olid Leo ja Küllike teist vahepeal ringiga ees!)
Enno andis oma parima ja nad Tiiduga õppisid isegi mõne uue sõna selgeks.
"Tuled tuppa. Mis esimene asi on?"
"Uks? Ukselink?"
"Aga taga on?"
"Naabri uks?" (Tagauks)
"Tahad ratsutada. Vette ei lähe."
"Merihobu?"
"Väiksem. Voolab."
"Jõehobu." (Kusjuures õige vastus).
Maarja tegi faceboogis sõpradele ja tuttavatele, kes kohal ei saa olla, ülekannet, jagas tervitusi ja teateid, et ootab neid külla. Ning abistas rivaale. Kokkuvõttes aitas see salaplaani täideminemisele palju kaasa ja seekord võitis tiim Küllike-Leo. (Taas kord: Haa! Maarja läks appi võistkonnale Erko-Marek ja ainult selleks, et endile lisapunkte juurde saada. Mis neid grammigi ei päästnud. Tunnistage, te olete NÕÕÕÕRGAD!) :P
Kes on maailma parim Beethoveni kirjeldaja??? ("Kutsikatega helilooja!")
Meie aasta saab kindlasti hästi ära saadetud ja uus veel paremini vastu võetud. Ja kindlasti tuleb ta ka väga hea, nagu meil ikka. Ja kindlasti ka teil, sest me oleme teie sõbrad ju! :D
Küllikese kuusepuud imetledes jäi silma koeraga jõulukaart ja kõik ülejäänud tunnevad kadedust, et meie Saaremaalt üht sellist ei saanud. Nii et järgmisel aastal me ootame! Jah, Sina jah, pead saatma, jah, meile, jah!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar