"Mhmh. Hambahari on teises kotis."
Merike ootas tagaruumis kaetud lauaga.
"Mis see on?" huvitus Leo ja sorkis munavõis. Sõi isukalt, kuigi polnud tegemist tordiga. Merike oli ta Tarzani-raamatu kuhugi peitnud. Leo otsis, aga ei leidnud. Merike juhatanuks, aga ei mäletanud.
Aire jälgis sukkpükse jalga sikutavat trupikaaslast. "Kas sul oli ka kolm? Nii head. Peavad kaua vastu!"
Paraku. Küllikese pükstel oli traditsiooniline arv sukasääri.
"Ei tea, kas toolidest piisab?" muretses Malle. Küllike ja Leo tassisid igaks juhuks 2 rida istmeid ette juurde. Tagumiste ridade omad. :P
Mare üritas osaraamatut käe küljest ära saada. Lootusetu. See on viimase aastaga vastikult õhukeseks ja liibuvaks kulunud. :)
Trupp tundus iga hetkega aina stardivalmim: Erko õitses keset tagaruumi, soni kuklas, daamid sättisid sukatriibud otseks.
"Kus Maarja on???"
Tiit kordas igaks juhuks ka tema teksti üle. Et kui tütarlast ei tule, teeb kaks ühes: "Tere, Grete tädi! Mina olen Kennet. Käisin teie vetsus. Grete lubas. Ta ise läks veega alla..."
"Mis kell on juba?" kibelesime lavale. :P
"Jah. Miks meil siin kella ei ole?" avaldas Aire rahulolematust.
"Õige! Muretseme kella. Tellime!"
Maarja lubas lahkelt oma koduse kella sihverplaadile meie pildi vahetada.
"Mitte lihtsalt pilt! Iga numbri asemel on kellegi nägu! Sina, Tiit, oled 12!"
"Miks mina? 12 asemel on logo! Ja 10 koha peal on Küllike. Sest sa jääd sel ajal alati MAGAMA!"
Aga kuidas muidu etendus tundus?
Midagi niisugust:
Rohkem süüdistusmaterjale ei laekunud. ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar