Albu-Kadrina-Võsu-Albu

Kui buss peedukatega rahvamaja juurde jõudis, ootas ees tamme alla ehitatud Sirli väliköök. Selgus, et oleme kolm aastat ressursse raisanud: "Võõras mees" mahub lahedalt ka väiksemasse sõidukisse. (Kuigi pakkimist jälgiv teatrijuht entusiastlikult pomises: "Ei see peale mahu. Ei mahu.") :D

Esimene peatus oli Aravete rahamasina juures. Mine tea, mis kombed kuskil. Võib-olla Kadrinas maksavad hoopis näitlejad?

"Tere, õpetaja Mare! Tere, õpetaja Küllike!" hõikasid viisakad tuttavad koolilapsed poe ees.

"Keegi ei öelnud: "Tere, õpetaja Tiit!"" mossitas lavastaja. Õnneks olime Malle kingitud kommikoti kaasa võtnud. Mossitajate meeleheaks. :D

Kadrinas tegi Enno meile põhjaliku bussiekskursiooni. Pisut tuleks veel harjutada mikrofoni rääkimist. Jutt oli huvitav ning hariv, aga õige pisut uje.

"Paremal on endine tärklisetehas. Vasakul laululava. Nüüd vasakul lasteaed. Paremal hr. Rein Sikk saunaklubist. Topib midagi prügikasti..." 

Kaarti vaadates tundub, et järgmiseks korraks jäi avastada alevi see osa, mis teisele poole raudteed ulatub. Muud tänavad sai (kui mitte 1, siis vähemalt 3 korda) läbi sõidetud. :P

Merikesel oli kaasa küpsetatud suussulav juustukringel. Küllikese hooleks jäi siis lõunasöök. Heeringas-kartul.

Sooja ja sõbralikku majja kogunes rahvast hõredalt. Samas üpris laialt kogunemisalalt. Päikesekiired pealinnast näiteks. :D

Etendusest võis leida üksikuid algupärase tekstiga sarnanevaid kohti. Tegelaste nimed näiteks on samaks jäänud.

Taaskord jäid õue linnulaulu kuulama Enno ja Maarja. Mõtisklesime juba laval, kas tekitada nende tulekuks teine vaatus, aga Merike läks ise ja kamandas viilijad kohale.

Et kahe etenduse vahel pisut vaba aega, lubati meid poodi. Küllike vajas lapsele kingitust, Mare - ripsmedušši, Maarja - ketse ning burgerit.

"Kus su telefon on?" pahandas Maarja Küllikesega, kes teatas, et poeaega on pool tundi, aga ta ei tea, mis kell hetkel on.
"Bussis."

Keda pidi veerand tundi ootama? Vihjeks, et see polnud Küllike.
Nüüd jõudsime napilt veerand tundi varem kui oli rahvamaja juhatajaga kokku lepitud. Ujumisaega praktiliselt ei jäänudki.

Juba kaugelt paistis, et viibime õige maja juures.

 

 Ilus maja.

 Ainult näitlejate riietusruumid asusid hirmus kaugel. Aga noh, mis seal ikka. Seekord siis sedamoodi.

Rannas seisid suured hoiatussildid. Aire oli loomulikult kaine. Polnud tal ka purjus sõpru, keda veest eemale vedada. Nii et tema lippas suplema.

 Eeskujulik emo-tüdruk Maarja ei lahkunud seni hetkekski valvepostilt. Kuigi mitte ei mäleta, et ta viimasel esmaabi-koolitusel osalenud oleks.

 Ka Mare võinuks julgesti vette tormata, aga tema põlgas ilma külmaks. Jalutas niisama rannal ja jättis liivale

 rahutu jäljerea. :P

 Kuna Rootsisõidust olid ohutusnõuded värskelt meeles ja käepärast polnud ei päästeveste ega -rõngaid, siis paadiga väga sügavasse vette ei sõidetud.

 Ka kiikumine toimus ainult madalatel pööretel.

 Nagu öeldud, pikka lustimisaega polnud. Juba saabus parklasse teatrihuviline Looduse Omnibuss ja näitlejad võtsid akside kõrval kohad sisse.

 Leo sai austava ülesande. Tema müüs pileteid (seekord meeldivalt palju.) Ehk peakski mees-piletöörile panustama?

 Kahjuks ei märganud me teda varustada kompassi ega majakaardiga. Nii otsis ta pärast piletimüüki päris pikalt teed lavale. Kutsusime aknast,

aga alalhoidlik Leo ei riskinud. tema vastutusrikast rolli oleks luumurru või lihaserebendiga üsna tülikas teha olnud. Pealegi rikkunuks verevalumid näitleja kaubandusliku välimuse.
Hm. Samas. Üks kelmikas tätoveering oleks täitsa omal kohal, mis? :P

Rannaklubi seinad kõnelesid nii mõndagi. Loodame, et noortel on nüüdseks kõik erimeelsused ületatud. :P

Erko murdis end rinnaga lavale. Rajas lausa uue ukse. Ütles, et see aksivahe olnud temale mugavam. Noh ja tegi ta siis  midagi asjalikku?  Pildilt küll ei paista. :P

 Aire ei tahtnud alla tulla.

 Leo ei tahtnud uskuda, et tal on poeg.

 Merike ei tahtnud olla kerge saak.

Enno väitis, et kaks viimast "Ema" etendust olnud kui öö ja päev. Et kuuldavus andvat tükile täitsa palju juurde.

Võsu publik kinkis meile kotitäie kuldkalakesi. Ei teagi kohe, mida soovida. 

Tagasitulekusoov on küll suur. :)