27 aprill 2014

Sebrast, Sebraga ja Sebrale

Kaunid daamid A (nagu Aune) ja B (nagu Birgit) avasid Järvamaa näitemängupäeva Albus.
Ajakavast paluti kinni hoida. Seda me ka tegime.
Oleme suurepärased näitlejad! Otsa vaadates ei oskaks arvatagi, et sisemuses pulbitseb 100% paanika! Kes ei mäleta teksti ja käib seda salaja autos üle lugemas; kes pole kindel, et riided selga mahuvad, sest proovimiseks pole mahti olnud; kes ei mäleta, kas kõik vajalikud riided selga said, sest vastasel korral tuleks pisike piinlikkushetk üle elada; kes käib iga natukese aja tagant pereliikmeid üle lugemas ja need pole kordagi seal, kuhu sai pandud...

Ainult Maarja on rahulik. Tema teab, et õhtu jõuab ja hommik koidab just siis, kui tema vajalikuks peab. (Kui üldse vajalikuks peab.)

Foto: Birgit Itse/Järva Teataja
Trupid esinemiste järjekorras:
Arlet Arleti uulitsalt e. Sääsküla huviteater A. Palmiste "Sind oodates"

Paide Huviteater A. Kivirähk "Sibulad ja šokolaad"
Foto: Paide Huviteater
"Kaalepi Kratt"
Foto: Valjo Stamm

Koeru Keskkooli noorte näitering.
Ja meie.
Lühiülevaade etendusest:
Kaadrid Järva Teatajast. Birgit Itse fotod
 Žürii, koosseisus Urmas Lennuk, Anne-Ly Sova ja Tiit Alte, otsustas:
Parim lavastus: Sääsküla huviteater "Sind oodates"  
Parim lavastaja: Tiit Tammleht, Alburahva Teater
Parim meesosatäitja: Miika Pihlak, Koeru Keskkooli noorte näitering
Parim naisosatäitja: Aire Pitk, Alburahva Teater
Eripreemiad eluterve mängulusti eest: näitetrupp "Kaalepi kratt" ja Koeru keskkooli noorte näitering
Vähe sellest, et Aire on tunnustatud kui siitkandi parim ruun, on ta ka Järvamaa esikohikass!

Vaata ka Järva Teataja kajastusi!
 ---
Eduka päeva eest premeerime end peoga.
Koit tassib esmalt kohale pooled trupi liikmetest, seejärel põneva nuppudega asja, mis meenutab natuke akordionit ja vana raadiot. Sinna juurde käib pulk ja mikrofon ja mingi gps-seadme moodi asi. Selle sisse peab numbreid sosistama ja siis otsib ta sulle üles vastavatel koordinaatidel asuvad lauljad ning meelitab need esinema. Meie lemmikuks kujuneb Kihnu Virve.
 Õhtune vilu lükkab rahvakunstnikud ühte kobarasse kokku.
Kaunis laul ja pillimäng soojendab kohaletulnud tasapisi üles. Ümberkaudsete lautade lehmad annavad rohkem piima. Isegi mullikad. Ainult haned lendavad miskipärast lõunasse tagasi.
Aire-Sebra ajab kasuka seljast ja tormab fännipilti tegema ning eks Koitki võib fotoga kelkida. On ta ju kohaliku kass-kuulsusega ühte kaadrisse jäänud.
 "Kiisu läks kõndima..." laulab muusik tänase võitja tunnustuseks.
Pisim piduline naudib muusikat,
 ...kuni Aire ja Merike mikrofoni vallutavad. Tühja sellest, et sõnad ei tule meelde ja viis on... tead küll... kõik teavad... see... NANANAA..., nagunii peab Virve nende eest suurema töö ära tegema. Meie kõõrutajatele jääb esinemisrõõm. Lauldakse dueti ja triona, laskmata end segada, kas mikrofoni ees seisab ka nõutud arv inimesi.
 Energia kulutamine eeldab vahepealset laadimist. Aire käeulatuses hakkavad vaagnad tühjenema. Eks Küllike püüab neid ka niisuguse mulje jätmiseks pisut sättida, et enda süüd teise kaela veeretada.
 "MAAARJAAAAAAAA! TULEEEEEEEEE!" hõikab Koit mahedalt mikrisse. Sest Jõmmut ei paista veel kuskil. Kohe hakkabki ratas paistma ja ka sinises pluusis rattur. Et esimene läheb ikka aia taha, saab ka see tulija sinna väntama jäetud, sest Maarja ei ole tema mitte. Kui, siis on see meesterahvale üsna tavatu nimi.

Ei jää  ka Maarja tulemata. Helge ja heatahtlik. Nagu ikka.
 Suitsev saunakorsten teeb ta tuju pisut paremaks.
  Laulame läbi erinevate rühmituste hümnid.
Kõik see võtab aega. Paraku. :)

Kuna kroonikakirjutaja õhtune uinumisaeg on üldsusele ammu teada, pole imestada, miks siinkohal reportaaž pooleli jääb. Fotograaf Jõmmu lahkub peolt küll viimaste seas ja kindlasti oskab ta midagi huvitavat lisada, aga ka tema uneharjumused on teada. Praegu on päev. See tähendab, et ei maksa teda küsimustega tülitada. Las magab oma une lõpuni. ;)

 

Kui peo alguses teevad kõik majale ringe peale, et sauna saada, siis konkurentide vähenedes otsustame medaleid neile jagama hakata, kes saunast tulles pead ära ei löö. Tundub, et kõik said. Aga see ei tähenda, et me poleks leidnud muid kohti, kuhu vastu end ära lüüa.

Jõuame ime-masina abil hommikuks kõik eesti estraadiklassikud läbi võtta ja uuedki lood luua.
Kuna Mustsõstrad ei taha täna väga vedu võtta, asutame uue ansambli "Me ei tea-oska midagi".  Maarja on ühe loo eest nõus kuu aega sarkasmi-irooniata elama ja ainult ilusaid asju ütlema, aga õnneks ei saa keegi õigel ajal aru, millest üldse jutt käib.


... viis viimast...

Taevas näeb hommikul täpselt samasugune välja nagu tulles.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar