550 ja Haldusreform südameasjaks!

Miks 550? Sest see on 550. blogipostitus.

Nüüd pealkirja teise poole juurde.

Seni, kuni kuskil tähtsad komisjonid kaalukaiks otsusteks ettevalmistusi teevad, sõbrunesime meie potentsiaalsete kaasvaldlastega (-valdjatega/-vallalistega?). :P

Kogunesime rahvamaja ees. Allkirjastasime olulisi pabereid ja võtsime sisse stardipositsiooni.

"Näitekas, näitekas kevad-aal! Kes on kauneim kogu maal?"
"Maarja oma retsimütsiga on kaunis küll, aga Küllike oma džunglisoenguga on temast kaunim veel!" :D
Dramaturg lootis südamest, et see on pähe tekkinud inspiratsioon. :P

Viljar lohutas, et Tartu Ülikooli juurde luuakse fotogeenivaramut.
Veel räägib Viljar arsti juures käimisest ja vikatimeeste võistuniitmisest.

 Freddy jättis tee äärde väetisegraanuli. Suured vabandused. :(

"Alburahva Teater, elagu!"
"Hurraaaaaa!"

 Tehika ääres me oleme käinud. Isegi esinenud. :)

Tehikas tegi Maarja tossud märjaks.
"Eriti jultunud tüüp! Ma ütlen talle: "Ära tule!" Tema tuli ikka!"

 Tee äärest leidsime pudelipostkaste. Veekogu lähistel tundub mõistlik ja praktiline.

 Saime näppude vahel jõe otsa hoida.

 Karastasime keha. Vähemalt kiduraimal.

 Tee ületamisel oli meil kohalikega võrreldes tohutu eelis! Meil oli oma SEBRA kaasas.

 "Pildista ruttu, ma jään auto alla!"

"Kas seal aia taga asub surnuaed?" uuris mittekohalik Maarja.
"Jajah," oli Merike mõtetega juba hoopis mujal. Küllap kooliajas.
Nii jäigi Maarjale ekslik mulje.
Kui üle aia tahtis siis ta korraks vaadata... "Laps, oota," ütles ta (Merike), "see aeg on kiir küll tulema." :D

 Järgnes põhjalik ümbermõisatutvustus.
"Vabandust! Vilistlased sattusid hoogu!"

Põhjus, miks Roosna-Allikule sattusime:

Etenduse reklaamimine ei tulnud mõttessegi! :D