Perseveratsioonid e. mõtlemise sihipärasuse häired

Maarja sulgeb kõrvad. Tema roppusi ei talu. Nii jääb tal definitsioon kuulmata.

Perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga).

Tegelikult meil siht on. 7. mai ja Aravete.

"Kuidas me suvel selle pähe saime?"

"Mul on juba nagu "Võõra mehega", ohkab Merike. "Kui lavale lähen, ei mäleta silpigi, aga kui minu koht tuleb, siis ütlen ära."

Viipekeeledirigent Viljar vehib akside vahel usinalt ka keerulisema struktuuriga lauseid. Unustades, et tegelaskujudel on nägemisega kehvasti. Leiame, et ta tuleks nähtavamale kohale paigutada. Vaatajal niigi palju rõõmu.

Esivehkleja rapsimist võib tõlgendada mitmeti.

"Võib-olla peaks tõesti minema ja kuulama, millest krahvinna kuuga kõneleb?"

(Jänes? Lontkõrvaline jänes? Terviserajal? Sööb pannkooki?)

Tekstijärg läheb käest.

"Kuhu sa jäidki?" (küsitakse ... Viljarilt)

Tänane unelaul.