Mutid ajavad mulda üles

Algab kõik sellest, et Küllikese koer tassib esikusse 3 elusat mutti.

No ja kui juba kamp koos, tundub mõistlik proovi teha.

Küllike elab endiselt märtsis.

"Sööme enne, siis teeme," otsustatakse.
Sööme.


Merike on toonud kotitäie eriti paksuks tegevat jäätist. Kui minna, siis koos.

Merikesel on soe. Ja kiire. Ta tahab tööle minna. Aga enne tahab ta meile putukat näidata, keda teel pildistas.

Aga me teame seda putukat. Sant iseloom tal.

Maarja saab kingituseks mikrofiiber-hambatiku.

Räägime olulistel teemadel. Matk. Üks teine matk. Veel üks matk. Lavastus. Üks teine lavastus. Gastroll...

Merikesel on soe.

Loeme teksti.

Arutleme, kas me oleme üldse teatripäevale kirja pandud. Pärast tuubime siin...

Loeme veel teksti.

Merikesel on soe.

Meenub vein.
Aire on nõus ööseks jääma.
Merike lubab jalgsi Alpu minna.
Küllike on lahkelt valmis oma aiakäru laenama. Saab ühtlasi hääletajaid peale võtta.

Merike on nõus avama. Selle kohta, miks ei avane, on tal oma teooria. Paneme Maarja kõrvad kinni.

Maarja jaoks on hapu.
"Võhu Võhuks. Mind ikkagi huvitab, MIS vein see on," toriseb Merike. Kordame kolmandat korda, et Võhu MUSTSÕSTRAVEIN."
Merike teab, et kes pärast naerab, sai aru. Pärast.