Armastusega Heljele

"Kas keegi andis vihje?" usutles sünnipäevalaps, kui Küllike oma katkeval häälel juubelitervituslaulu ette kandis.
Umbes sellisel viisil.

 "Lääne pool ootab üks saar.
saarel lustakas moor,
kes kutsuvalt viipab: "Albu, ahoi!"
Lill või paar - see oleks piir,
lisaks napp suveniir:
kas kajaka kaelarihm, pootshaak või poi.

Siis jääb minna meil vaid Saaremaale.
Võtta Vana Tallinn (rõhk viimasel silbil) ja ruttu teele.
Jätta korraks kõik muu. Saaremaale!
Sinna, kus on Helje. Sinna veel."

Ükskord me tuleme niikuinii!

Seniks virtuaalne roos

ja kallistused.

Grupipilt õnnestus jube hästi. Nii selget fotot pole ammu jäädvustunud. Viga on vaataja prillides. Jälle pahempidi peas?

Õhh, Helje, Sa oled meile kallis!
Möödugu pidustused lõbusalt ja maitsvalt!

Ja tunne rõõmu, et meid füüsiliselt kohal polnud, sest tänane näitekakogemus näitas, et me sõime palju, lobisesime üksteisele sõna andmata ja juba enne teist liköörikommi istus Merike prooviruumis kaks tooli katki. :D

"Õnnetusi ikka juhtub," nentis Viljar elutargalt, kui kuulis, et Sul täna juubel on.
:P :P :P