Septembrist oktoobrini etendustega Viljandimaal

Ehk siis teatrituur 30.09-01.10.2016

Sissejuhatav poepeatus Põltsamaal.
Küllike on prillid koju unustanud. Tutvub kaubavalikuga käsikaudu. Õnneks selgub, et ka rahakotti pole. :D

"Kaua meil siit veel sõita on?"
"15 minutit. Või isegi 10. Tiit veel helistanud ei ole? Ootab 19.35-ni, siis helistab." (Oleme plaanides kavandanud kohalejõudmise kella seitsmeks.) :/
Aga Tiit tunneb oma truppi. Ei muretse.

Leole ei tule tagatuba tuttav ette.
Küllike ja Mare valmistuvad valeks etenduseks. Õnneks taipavad ruttu oma eksitust.

Merike saab seekord etenduses süüa õige omapärast rooga. Repertuaarist "Elevant" ja "Mürts" (või midagi taolist). :D
"Kuidas maitses?"
"Ma ei söönud. Koukisin  natuke alt."

"Tekst küll selle etenduse oma ei olnud," kommenteerib lavastaja.
Makk ka mitte. See ununes... teise bussi. :D

Teeme öise orienteerumisringi. Surnuaia punkt jäi kehva varustuse ja julguse puudumise tõttu läbimata. Fotojäädvustusi ei nõustuta teistega jagama, niikuinii olid igal pool kaamerad üleval ja salvestisi näidatakse järgmise nädala Krimis.

 Tunneme end hetkeks kuulsatena.

Hommikusöögilauas tutvustab Hovard kohalikku poliitika- ja kultuurimaastikku ning tulevikuplaane. Loodetavasti mahume meie ka sinna.

Veljo kirub Küllikese majakatust. Õnneks olevat tal propelleriga tööpüksid, millega saab ohutult korstna kohal sumiseda. :P

"Ma ikka ei jõua ära imestada su keskendumisvõimet," kiidab (?) Merike Küllikest.
"?"
"Kuidas sa suudad sellise laulu- ja tantsupeo keskel magada?"
Ups. No kes see oskas madratsit saalinurka lohistades arvata, et sealt hakkavad rongkäigud, tantsukollektiivid ja laululained üle liikuma. :D

"Mina ka magan, kui uni on," kaitseb Veljo.
Veendume varsti. Imestame. :D

Enne ärasõitu naudime jalutuskäiku sügishommikuses Kolga-Jaanis. Mare korjab põue, taskud, kapuutsid ja pihud kastanimune täis. Ta ise ka veel ei tea, milleks täpselt, aga ON vaja.

Vabaõhulavaprooviks sobib "Hamlet".
Hamlet - Aire
Hamleti isa vaim- Leo
Laertes- Viljar
Ophelia - Mare
Rosenstern ja Guildencrantz - Küllike ja Merike. Kuna nad ei suuda omavahel osi jagada, võetakse kummastki pool.
Õuenarr/žonglöör- Enno
Gertrude, Claudius, Polonius, Fortinbras, Horatio - Maarja või Erko või Veljo.

Lepime lahkumisajaks kokku 10.00
Paraku. Ca 11 paiku otsib kogu kollektiiv Küllikese telefoni.
Leiame tuttava mütsi ja patsikummi, aga mitte mobiili.

"Ma ei käinud sellega kuskil!" pomiseb dramaturg.
"Pakkusid ju Leole maki asemele!"
"Siis võib kuskil akside vahel olla."
Ei ole.
Kõik otsivad. Kõik on paanikas. Ainult Aire jääb rahulikuks. :P :P :P

Mobiil leitud, lehvitame peremehele ja lubame tervitussõnad edasi anda.
"Kõik asjad olemas? Keegi maha ei jäänud?" usutleb Hovard.
Ei. Tiit natuke jäi, aga ta pidi kahjuks laupäeval ühes teises kohas olema.

"Kuhu minna tahate?" uurib bussijuht. Ligi neli tundi on aega järgmise etenduseni.
"Ei tea. Vii kuhugi!"
Kihin-kahin. Nagu ikka. Nokkimised. Pakkimised. Pakkumised.
"Leo, miks sa helistad, ise istud mu taga," imestab Mare.
"LEO!"
Selgub, et oleme ta maha unustanud. Tõelised sõbrad!

"Oleks pidanud testima, kaugele te ilma minuta sõidate," muheleb Leo ja ulatab Merikesele tolle mahaununenud froteerätiku.
"Karta on, et kaugele."

Vaatame väärsusi.

Veljo räägib turbaväljade kahjulikkusest, kolmekümnest protsendist ja osooniaukudest.
"Istutame täis! Vähemalt selle siin. Meil on kastanimune!"
Aga Veljo laidab mõtte maha. Et siin kooritakse veel ja meie töö ei kannaks vilja.

Käime rabatorni ja -järvega tutvumas.

Mare avastab karu. Või põdra. Lehm ei saa ju rabas olla. Või siiski? Mustvalge.
Märgatakse, et korviga. Suukorv?
Stendil on kirjas, et rabas võib näha linde. Selge. Järelikult hoopis toonekurg.

Kuhu edasi? Arvata võib, et Ukusse. Maarja on ju pardal.

Erko tormab tädipoega kaisutama. Natuke pelgame, et otsustab rabamatka kasuks ja me jääme ilma olulise osatäitjata. :)

Täitsa kogemata toob juhus meie juurde Ane. Üritatakse kaasa röövida, aga tütarlapsel on plaane. Lubab õhtul tulla.

Kolame Uueveskil.

Kogeme toredat treppi ja silda, näeme noori trikirattureid ja kaskadöör-sööstlaskujat.

Pärsti jõuame peaaegu tund plaanitust varem. See sobib hästi eriti neile, kellel on kõrgenenud huvi tualettidega tutvumise vastu. Loodus on ka fantastiline muidugi.

Imetleme sügisnäitust. Lisame ka omalt poolt ühe eksponaadi, aga ta põgeneb enne, kui jõuame nimesildi juurde panna.

Raamatukogus

on väljapanekute hulgas silmatorkaval kohal Mare kujundatud kaanega raamat. Aasta oli siis... 1996?

Leo satub soengumodelliks. Võidutöö "Saunamees 2016"

Pärstis on laval päris saun!
Ainult et kuidas sellesse seina ja sauna vahepilusse korraga 5 inimest ära mahutada?
Edukalt.

Veljo etendus-sõnavarasse lisandub "URRRR!"

Erko takerdub kitsas lavataguses kopsikusse ja nakkuskartlikuna käib saunas sokkidega. :D
Mare ja Küllike üritavad röövida Maarja lõpuspurdi kuulsushetki.

Aga üldiselt saame hakkama.
Tore näitlemiselamus.
Kallistused Olgale! Silvilt ka.

Püüame bussijuhti õigele teele suunata. Sõidab ju täitsa valesti!!! Imekombel jõuab ta sihtkohta kiiremini, kui suunajate õiget teed pidi oleks saanud.

Puiatu. Super äge maja. Miks me varem pole sattunud? Anname Sirjele tervitused üle ja vabandame, et pärast peole ei saa jääda. :( :( :(
Kohe kuidagi ei saa.

Maarja käib enne etendust Jääraku Herpsi otsimas. Teistel on ka põnev. Silmame lendavat kukke, rohelist käivitub-iga-ilmaga-traktorit ja muud huvitavat.

Kohta ennast nagu polekski - paar maja ühel ja teisel pool, aga küll on palju publikut! :)

Leo kohtab oma kunagist rahvatantsupartnerit. Üllet.

Laval on kasutada vaid üks peidupool. Sinna jäävad nii saun kui elumaja. Küllike jookseb seetõttu morsiämbriga mingeid kummalisi riitusringe. :D

Ane kiidab pärast etendust Viljarit tolle inglise keele eest. Et saalis viibinud välismaalane sattunud iga sõna juures elevusse ja korranud järele. ;)
Viljar õhetab heameelest. Järelikult pole tema keskkooliaastad asjatult kulutatud.

Tagasiteel rebime üksteisel leivaviile käest. Mmm! Soojad alles ning ohtra täidisega! Imetleme masinaid.

Maarja tormab Paides Maksimarketisse pakiautomaati täristama. Vist mingi viimase minuti soodustus. Endised sõjavägilased noomivad küll, et ajateenijatel olnud kombeks paki sisu kaaslastega jagada, aga Maarja isegi ei näita, mida ta sai! (lipsu ja mingi katkise asja sai)

"Lase mind kuskil tee ääres välja," moosib ta bussijuhti. Põhiline, et saaks aga rekvisiitide tassimisest kõrvale hiilida.
Bussijuht peatubki. Kohe. Männi ja Madise vahele jäävas põllumajanduspiirkonnas.
Miskipärast jälle pole hea.

Teisipäeval on proov. Folkmeistri asjus. :P

PS Advokaati ei saanud kellestki. Kõik jäid kanaarilindudeks. ;)