Ambla pubekas ANNE viis sünnipäevalised merele

Ehk oli viga, et mereteemat juba varakult mainiti? Sümptomite põhjal ei saa 100% väita, et Albu näitlejatetuumik gripi küüsi langes. See võis vabalt olla ka merehaigus!

Viimased rivist välja langenud kokku rehkendatud, hakkasime nuputama, mida alles jäänud näpuotsatäie tegelastega pihta hakata.
"Jätame ära," arvas lavastaja.
MISASJA???

No olgu. Lubatud meretootetutvustus jääb olude sunnil ära. Kaks modelli on ka muidugi saavutus, aga lahjaks jääb. Isegi kui kaalumistulemus muud väidaks.

"Teate, miks meremehe särk triibuline on?" eksamineeris Rene. "Kui madrus merre kukub, mõjub see triibuline lainetes virvendades neoonvärvina!"

Vat siis! Küllikesel ja Merikesel ei maksa sel juhul seekord kukkuma hakata.

"Vaatasin ennast, et kuidas minu väljanägemine merega seostub," silmitses Merike näitekaruumis peegelpilti. "Ma olen meremehe lesk."

Küllikesega oli veel lihtsam. Eilne juuksepunutis ei andnudki võimalust kehastada muud kui sulatatud juustu "Merevaik". Kuna säilivusaeg oli ilmselgelt ületatud, tohtis ta rõivastudes südamerahuga oma lemmikvärvi juurde jääda. 😀

Juhtumisi sattus dramaturgile näppu iidne kohapärimus.

"Noo? Ja mis tegevus sinna juurde käib?" oli Merike skeptiline.
"Leppige isekeskis kokku, kumb on kumb," võttis Tiit vedu. "Vastavalt tekstile tegutsete!" Ise lubas jutustaja osa võtta.

"...ihkas naabrilt kogu veeavarust endale," purssis Tiit ja tänitas: "Veeavarust...veevarustust... Jälle need sinu laused!"
"Sa katsu öelda PÄRAST SELLIST STRESSI..." leidus Merikesel õppimisel olevast tekstist palju hullem näide.

Sõitsime poodi. Kinke ostma.

"Te ei osta etteastesse kuke jagamiseks kanakoibi!" ahastas lavastaja. "Ah, tehke, kuidas tahate!"
Läksime kompromissile ja ostsime kukekoivad.

Kingikoti sisu polnud mahti jäädvustada, aga manuaal on mingil kujul olemas:

Laud oli nii rikkalik, et võttis silmade eest virvendama.

Eriti pärast seda, kui lauda istuti. 

Neoontriibuline! 😆

Siis läks lauluks ja tantsuks lahti!

 Ning õnnitlemisteks.

Kahjuks sai film üsna ruttu täis. 😇

Vedas, et enne jõudsime grupipildi ära teha.

Teisest küljest ehk hea ka, et mõni asi pildistamata jäi. Aegviidu omad istuks praegu kõik oma raskete rusikate süül kinnimajas. 

Ja kes nad kaklema õpetas? 

"Pidu sai läbi, aga ringi polegi tõmmatud," ohkas Merike autosse istudes (pidades silmas seda, et näitekaruumi üritustekalendris on tänane päev täitsa märkimata.) 😂