Eesmärk - vaimustav.
Ilm - imeline.
Seltskond - suurepärane.
Reede pärastlõunal kappas rahvamaja tagaukse juurde meie hõbedane traavel ja üheskoos asuti talle pakke turjale loopima. Et siis... eesti raskeveotraavel??? Juht oli eelmisel päeval kõvasti jõutrenni teinud ja kapotialuses kõõlunud, nüüd - laadung peal - haaras ratsmed oma jõulisse haardesse, et kihutada Viljandi suunas.
Üks pisiasi oleks äärepealt koju ununenud: telk. ;)
Viljandis esmalt pisut maxisisme, kuigi kõik eluks vajalik oli juskui olemas. Merikesel isegi potitäis makaronisalatit.
Suurtes poodides on meil kuidagi iseenesest välja kujunenud osakond, mis alati maksab üles otsida, kui oled natuke eksinud, tahad head ostusoovitust või igatsed lihtsalt omadega kohtuda.
Edasi läksime natuke tagasi ja võtsime pardale perenaise, kelle õuel telkida plaanitud.
Pärast mõningasi kõhklusi leidsime tee tema koju (aadress ka pererahva jaoks veel pisut uus ja harjumatu).
Leo ja Tiit blokeerisid tee batuudini. Leo sellepärast, et lapselaste mängupaika kaitsta. Tiit seepärast, et me õigeks ajaks etendust andma jõuaks.
Õnneks oli meil kaasas telgi omanik. Muidu oleksime nähtavasti selle ülespanekust loobunud ja batuudi all öö veetnud. Sest see telk on vaid nime poolest telk. Tegelikult koorus ümbriskotist välja kolmetoaline korter.
Mehed ladusid müüre ja trimmisid nööre. Naised võtsid enda kanda virgutus-ergutustöö.
Napilt-napilt õnnestus elamisse saada ka kanalisatsioon.
Naiste poolt asi üle vaadatud ja heaks kiidetud, vurasime kuhugi, kus pidid asuma Kondase Keskus ja teatrihoov.
Asusidki. Väravas, tundus, sattusime peale kultuuriröövile. :P
Reklaamiga näis kõik korras olevat. :D
Tere, Ane! Tere, Marek! Kiired kallistused ja kohtadele!
Enno, kellel "Ema" etenduses veel (rõhutame sõna VEEL) rolli pole, võttis oma õlule inspitsiendi kohustused.
Trupp oli korralikult turvatud ja kõik esinemistingimused ideaalilähedased.
Diivan küll harjumuspärasest erines, aga seda põnevam. :D
Merike oli hoos.
Küllikesel on tuka all kolmas ja neljas silm ning need kardavad hirmsasti valgust.
Mare harjutas tagurpidipääsukest
ning... ee... toonekurge teesklevat haigrut? Küllike on pildil nagu leetrites kormoran, aga jätkem võrdlused. Inimesed andsid endast parima!
Lõpp kiskus isiklikuks. Isegi lavastajal oli piinlik vaadata.
Lõpukummardus, pambud kokku ja järgmisse esinemispaika!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar