Viljandis puhkusele lisa varastamas. Pärsti. "Ema läheb mehele" teist korda

Vaevalt bussist jalad maha saanud, pani suur osa trupist padinal järve äärde. Aire oli valmis suurejooneliseks päästeoperatsiooniks, õnneks kellegi elu ohus polnud. Aire enda oma ehk. Natuke. Kui pilti silmitseda.

 Veel tehti tutvust Pärsti häärberiga ning jälle oli just Aire see, kellel õnnestus näha vaid haruharva mõisaaknale ilmuvat kummitust. Kui see on too mees, kelle konkureerivad pärijad kabineti põranda alla matsid, siis kõik märgid näitavad: eelnevalt mürgitati ohver väävliga.

 Küllike ja Tiit tormasid joonelt majja. Tiit tulekust raporteerima ja etenduspaika üle vaatama, Küllike abi paluma, sest... kes arvab ära, kas me piletid võtsime kaasa?

 VÄGA ILUS MÕIS JA PARK. Külastamist väärt ka siis, kui muul põhjusel sinnakanti asja pole.

 Majahaldjas Olga. Külalislahkuse kehastus!

Mängisime "Ema" ideaalsel "Võõra mehe" laval. Vahva kogemus.

 Aga muidu...

 päris etenduse moodi etendus.

 Juba hakkab tekst nii selgeks saama, et julgeme pisut improviseeridagi.

 Uh, mis kelmikad külalised!

 Oh, mis hapud näod!

 Ah, mis ahvatlevad ettepanekud!

 Ja oh, mis huvitav publik! :D

Pärast etendust ootas uhke kohvilaud, kus kõik kokkutulnud said kringiga maiustada, küsida-vastata ja niisama tutvust teha.

Enne ärasõitu tehti pargis veel ilupilte ja lobiseti bussis. Küllike uuris samal ajal Pärsti mõisa ajalugu. Tahtis uusi teadmisi sõidu ajal teistegagi jagada, aga need teised karjusid, et ta vait jääks. Õnneks ulatas sõbrakäe bussijuht Enno ning see käsi polnud tühi. Seal oli... mikrofon. ;)

---

Olgu pidu ükskõik kui põnev, Okasroosike on varsti omas elemendis. Nokkis paar tomatipojukest ja varises asemele enne, kui kuri haldjas jõudis teda šašlõkivardaga sõrme torgata.

Seepärast jääb ööreportaaž napisõnaliseks. Olla lõbus olnud. Mare polevat sõba silmile saanud (noore pere elamine, kui endal sõba kaasas pole, siis polegi. Parimal juhul laenavad teki või pleedi). 

Sellest, et turris  Maarja hommikul üht ja teist rusikatega tümitas, võis aru saada. Kes oli keretäie ära teeninud sellega, et õhtul uinuda ei lasknud, kes aasimise, kes varase tülitamise eest... Aga miks Küllikesele peksa pakuti?

"Ma ei ole sulle ju midagi kurja teinud?" 

"Haa! Eelmisel korral jäi pasteerimine ära. Seekord pidime minema ja sina... sa jälle magasid!"

Nii süüdi. :(