21 august 2015

Mutte me ei murra

Kuna meile teater väga meeldib, siis teeme seda iga päev.
Kuidas mutid liiguvad- selle kohta teame teoreetiliselt kõike, lihtsalt kipume vahepeal unustama, et tantsida ei tohi, naeratada ei tohi, Merikesele vuntse ette joonistada ei tohi jne. Tekstid on ka kõigil peas. Ainult et kõik need 190 repliiki on kellegi teise omad. Ja mitte et see veel kõik oleks... Lisaks oleme võimelised tüki viibeldes ette kandma. Või noh, kui Kandilised Kartulid natuke kaasa aitavad.

Järgmine etendus lubati teha selline, kus rolle ei jagata. Sõna saab see, kes parajasti teab, mida ütlema peab. Et kõige nooremad õed on kõige ebastabiilsemad, siis lavastaja suunab nad pigem mõnda parandusasutusse, kui et lavale laseb.

Üritame Leo juurde pittu trügida, aga Peorikkujate kuulsus on siiagi perre jõudnud ja uksed olid lukku keeratud. Köögituli oli küll põlema unustatud, aga tegime näo, et usume, et kedagi kodus pole. Kättemaksuks kaunistasime autot taskurätikutega.


Etenduse lõpp pidi hea olema. Noh, kui alguseks ei jõua kohale, siis asi seegi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar