XV Külateatrite Festivalil Palamusel

Sõit Palamusele oli sekeldusterohke. Juba eelmisel õhtul paanitses Merike (ja rahustamisele vaatamata korduvalt), kuidas Küllike Alpu tuleb ja ega ta hiljaks jää. Ei jäänud. Kella viiest hommikul tegeles dramaturg lõikumise, tärgeldamise ja triikimisega. Tund enne bussi otsustas hoopis vakstu kasuks. Valmis neli teost: "Suplejad", "Richard vihmaussiga", "Südamega vaadates" ja "Armastus". Tundub, et keegi hakkab oma depressiivsest loomeperioodist väljuma. :P

Kuni koguneti, käis üks neljast näitlejannast (allilmas tuntud kui Viktoria) pargist hoidisematerjali hankimas. Õnneks oli jõepõhi mõõdukalt kuiv ja samas valgurikas.

Lavastaja oli sunnitud infojuhti tunnustama tollele mitteomase operatiivse probleemilahenduse eest. Vähe sellest, et probleem lahendati, see oli ka korralikult laetud! (siin aitasid küll juba teiste trupiliikmete väiksed valged käekesed). :P

Kandsime asjad kärusse ja ronisime bussi. Aire ei suutnud märkimata jätta ühe kaaslanna eelmise õhtu imestust: "Siin polegi ust? Kuidas ma siis peale sain???"

Küllike kibeles teksti kordama. Maarja ei tahtnud sellest midagi kuulda. Kordasime siiski. Päris huvitav tekst. Oleks nagu kunagi varem ka seda kuulnud.

Kui Merike väravavahiametist väsis (me oleme endiselt suured väravpallihuvilised), teatas ta resoluutselt: "Te teate, mulle ei meeldi sedalaadi kõnelused. Lahkun hetkeks!"

Õnneks istus ta keskel ja kolmepunktivööga kinnitatult.
"Kuhu te lähete?" osatas Aire. "Ilma püsiva sissetulekuta?"
"Ja sõpradeta..." piiksus dramaturg.
"Kui on sissetulek, küll sõbrad ka tekivad," lõõpis Tiit.

Merike ristküsitles Maarjat. Et kas ikka kõik asjad kaasa said.
"Ega ma mingi Küllike ole!" turtsus too. Ööseks selgus, et siiski-siiski, unustamine pole ka talle võõras. :D

Veel tahtis tagaistmel istuv Merike pidevalt esiistmel istuvale Airele asju ulatada. Õigemini küll üht kindlat eset. Ja Küllikesest sai väsinud vahelüli.

"Mulle tundub, et keegi jälitab meid," muutus Merike mingil hetkel rahutuks ja hakkas ärevaid pilke tagaaknasse heitma. "Olen alati vihanud neid, kes pikivahet pidada ei mõista!" Paraku ei saanud jälitav sõiduk meist oluliselt maha jääda. Ta kinnitus bussi konksu külge.

Järva-Jaaniks selgus, et meie seas on veel unustajaid. Õnneks ei lastud lavastajat üksi poodi, vastasel juhul saaksime klambripüstoli laenutuse avada. Selle eest osteti iga inimese kohta rull niiti.

Sõime. Pirukast ja pasteedisaia. Viljarile meenus Indrek Kalda laul "Mulgimaal seal on hea elada..." ja muretses, kas siga end praegu üldse kuskil Eestis turvaliselt võiks tunda.

Palamuse tundus esmapilgul veidi vägivaldne.

Maarja tuiskas paremale ja vasakule ning sundis teisi endaga sammu pidama. Teised ei pidanud. Siis rääkis Maarja, kuidas seal, kuhu tema sattus, oli ikka taevas sinisem ja hooned huvitavamad. Olgu. Peaaegu usume. :D

Hea, et on kaamera. Ei pea hiljem mõistatama ja vaidlema.

Paarist etendusest tuli meelde ka pilti teha. Karakteri "Kükloop".

 Kellegi Tammelehe lavastatud etendus.

 

Andsime silmipimestava etenduse. Seda suuresti tänu päiksele. Atsid kutsusid ka muuseumisse esinema, ainult helimees tuleks välja vahetada. Suure teatrikogemuse juures ei teadvat nad kedagi, kes suudaks mikrid nii vilesse lasta. :P :P :P

Me muidu publikus kedagi kellelegi ei eelista, aga on üksikuid erandeid. :D

Heerold või miski sarnane sõnumitooja.

Krahvinna häärber.

Tuttavaid tegelasi.

Veski, kus oleks tore elada.

Sm Orav ja helitehnik.

Maailma väikseim aken.

Kas on Palamusel pättidega probleeme või on mõni elanik eriliselt ettevaatlik: õhtuks oli ühte majja sisse tõstetud nii kõrvalhoone kui ka lapike hoovi. Õnnetuseks oli Maarja sinna just jalutama sattunud.  

Aga küll tema juba kitsikusest väljapääsu leiab!

Maarja sõiduoskus on Maanteemuuseumi külastusest saati silmnähtavalt paranenud.

Meie tulevane vormirõivas?

Küllikese lemmik-teatrikriitik. Õhhhhh!

Esimese päeva pidustused.

Palamusele sõitis ka Veljo. Lihtsalt seekord teises kollektiivis. 

Tehnilistel põhjustel loobusime simmanist ja sõitsime koju.  Küllike suutis jälle kaose tekitada: unustas kergestiriknevad toidud autosalongi ja kaotas kuu taevast. Aga muidu oli enam-vähem...