30 august 2015

Täna kutsusime end külla Marele ja Narniale

Kes pühapäeval külas käib, see asjata ei longi. Sest teavad kõik, taram-taram, et selleks sõbrad ongi!
Teel kohtasime kotkasvareseid, lehmi, kaht punast kanistrit, neljast karust ühte,
päevalilli,
seenelisi, sarvedega Narniat...
Või noh, peaaegu.

Teel ei kohanud metssigu, tuttavaid heinaruloone ega sõiduks mittesobivaid teelõike, kuigi tagasisõidu ajal pommitas Merike pidevalt küsimusega: "Kus tee on?"

Palju õnne, Mare - Alburahva Teatri osavaim noaloopija, parim termosepaugutaja, salatimeister ja sünnipäevalaps!

Kui Mõnuvere koerad olid üpris sõnakehvad ja umbusklikud (ainult Merikesega toimus lahkudes väike mõttevahetus), siis järgmises peatuskohas lükkas perekoer kõik saabujad murule pikali, nuusutas, kallistas ja lakkus üle. Külalised andsid parima, et võõrustajate head koerakoolitustööd ära nullida, aga kahjuks jäi aeg napiks.
 Väga meeldiv majarahvas ja ilusad loomad.
Nüüd peame plaani, kelle juurde end järgmisel korral kutsuda. Oleme avatud pakkumistele.
Eelistame eksootilisi ja kalleid roogasid, aga see-eest sööme palju. Oleneb muidugi jookidest.
Külla tuleme varakult, aga see-eest lahkume hilja.
Tulijaid on palju, aga see-eest oleme väga tüütud ja pealetükkivad.
Ja kuna raha ei ole elus esmatähtis, võib maksta nii väärtpaberites kui sulas või näidata kätte tõhus koht aardekaevamiseks.
 Rõõm, mida kogete meie lahkudes, on hindamatu!
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar