Kaunite sõnade kolmapäev

"Vaatasime kõik teekraavid läbi, sind ei olnud," teatavad Albu poolt tulijad, kes ühe jalakäija peale pidid korjama. Kadunud jalakäija leidis endale kiirema aitaja.

"Näen kuklapoolelt veel täitsa kobe välja," rõõmustab Küllike.
"Sa katsu edaspidi rohkem kukal ees käia," soovitab Merike.

"Kas te juba kuulsite seda lugu, kuidas Arlet..."
"Ma võin rääkida, kui ümber maja jalutame," lubab Aire õhinal.
"Las Arlet ise räägib, tal tuleb see paremini välja," tõrjub Merike.

"Merike,..." on Kadi-Liis oma jutuga pöördumas, aga kaaslased tormavad vahele.
"Ei! Mitte täna! Mitte tema poole!"
Milleks lapsele trauma kogu eluks? 😊

Toidulaual on valida kringli, saiakeste, tordi, heeringa, sefiiri, õunte jne jne vahel. Raske valik. Sööme kõike ohjeldamatult ja läbisegi.

Lavastaja soovitas proovide ajal, et tekst tuleb endale omaks mõelda. Tundub, et nii ongi juhtunud.
20. sajandi algus. Tavaline ju, et keegi kuskil hõikab "Okei!" "Jess, boss!" "Käi kanni!" 😅

"Ei no muidugi! Aken tuleb ikka pärani lahti jätta, kui ma pükse vahetan!" hädaldab Arlet etenduse lõpus.
Nüüd siis äkki häbeneb??? 😆

Uskumatult palju tuttavaid on saalis. Kahju, et kätt suruda ega kallistada ei õnnestu. Mõni ju päris kaugelt ja väga kallis.